Tööstuse 43, Tallinn, Eesti´
Kauplus +372 508 3309
Töökoda +372 5301 8568
Tähesaju tee 31, Tallinn Eesti
Kauplus +372 5885 7752
Töökoda +372 5301 6938
Üldinfo +372 508 3309
Rattaostul tuleks arvestada järgmiste punktidega:
Esimene punkt on kõige olulisem. Linna sobivad ühtviisi hästi nii linnarattad, maastikurattad kui hübriidrattad. Kõik sõltub konkreetse ratta mugavusest ja Teie isiklikest eelistustest. Kui harrastate pikki rattamatku, sobib Teile maanteeratas või hübriidratas paremini kui klassikaline linnaratas. Kui veedate suure osa ratta seljas veedetud ajast aga hoopis künklikel metsateedel ja raskemal maastikul, oleks õige valik topeltamortidega mägiratas.
Paljude klientide jaoks on oluline valikut mõjutav faktor ka see, millise rattaga nad on seni sõitnud. Eriti vanematel inimestel on raske ümber harjuda, kui seni on sõidetud näiteks jalgpiduriga rattaga, kuid uus ratas on käsipiduritega. Kui olete harjunud 21-käigulisega, ei pruugi uue ratta kolmest käigust Teile esialgu piisata. Seega – ka need asjad tahavad veidi läbimõtlemist.
Kus ratast hoida? Tundub esialgu teisejärgulise probleemina, kuid ka see mõjutab tegelikult rattavalikut. Kui hoiate ratast korteris ja peate seda iga päev trepist üles neljandale korrusele vedama, muutub ratta kaal väga oluliseks. Siinkohal hakkab oma rolli mängima iga lisakilo ning mõistlikum on valida kergem, näiteks alumiiniumraamiga või õhendatud terasraamiga ratas. Kui ostate ratast lapsele, tuleks samuti mõelda, kas lapsel on vaja vahepeal ratast ise palju tõsta.
Maastikuratas ehk MTB – seda tüüpi rattad olid veel hiljuti enimlevinud. Maastikurattad on tänapäeval enamasti 29 tollise läbimõõduga rataste/velgedega. Endiselt on saadaval ka 26-ja 27,5-tollised. Laiemad, haakuva mustriga rehvid, topeltamordid. Maastikurattaga on mugav sõita tehniliselt keerulisemal rajal, seega sobib hästi metsas ja mägedes sõitmiseks. Loomulikult tuleb see ratas hästi toime ka mõnel eriti auklikul linnatänaval. Paljud eelistavad just kaheamordilisi maastikurattaid, kuna see muudab sõidu mugavamaks. Miinuseks oleks see, et laiem rehv muudab sõidukiiruse aeglasemaks ja kiirelt punktist a punkti b jõudmine võib nõuda rohkem jõu- ja ajakulu kui hübriid- või maanteerattaga.
Linnaratas ehk tänavaratas: 28-tolliste ratastega, mudelid nii meestele kui naistele. Suurem ratas – kiirem minek. Linnarataste plussiks on nende nn täisvarustatus. Tavaliselt on standardvarustuses tuled, pakiraam, ratta seisujalg, ketikaitse ning porilauad. Naistele mõeldud mudelitel kas juba on komplektis või saab paigaldada alati ka esikorvi. Mõeldud on need rattad põhiliselt linnatänavatel liikumiseks, ent samas ei jää selle rattaga sugugi hätta ka kõvema teekattega metsateel. Käike on linnarattal tavaliselt 1 kuni 27, viimasel ajal on eriti populaarsed kolmekäigulised, rummusisese käiguvahetiga linnarattad. Ühekäigulisi eelistavad seni ühekäigulisega ratastega harjunud kliendid või siis inimesed, kes soovivadki veidi jalalihastele toonust anda. Üks linnaratta suurimaid plusse on see, et võimaldab mugavalt igapäevasõitudeks või väljasõitudeks vajalikke asju transportida. Sõita saab sirge seljaga ja mugaval vedrustusega sadulal. Ning mis seal salata – paljud linnaratta mudelid näevad ka erakordselt kenad ja isikupärased välja, muuteks nad lahutamatuks osaks tänapäevase linnainimese elustiilist.
Hübriidratas: kõige universaalsem ratas üldse. Hübriidrattaga võib sõita praktiliselt kõikjal – linnas, maanteel, metsas. Hübriidrattal on tavaliselt 21-27 käiku ja 28-tollised rattad. Hübriidid on ka head matkarattad, kuna neile võib paigaldada lihtsa vaevaga kogu matkamiseks vajaliku lisavarustuse. Hübriidratas on viimastel aastatel Eestis palju populaarsust kogunud, kuna nende eeliseks maastikuratta ees on suurem ratta läbimõõt ja väiksem veeretakistus, mis võimaldavad arendada suuremat kiirust ja sõita on kergem.
Fixie: 1-käigulised, 28-tolliste rataste (700c) ja kitsaste rehvidega Fixied on samuti üha populaarsemaks muutuvad kaaslased linna- ja maanteesõitudeks. Fixied on välimuselt väga silmapaistvad, lisaks ka ülikerged ja lihtsad hooldada ning mis peaasi – nendega on linnas ja maanteel mugav liigelda. Fixiede puhul saab rattur ise valida, kas kasutab ratast vabajooksuga või vabajooksuta – olenevalt sellest, kui palju jalalihastele toonust anda soovitakse.
Fixed gear, tänu millele Fixied oma nime on saanud, tähendabki, et rattal pole vabajooksu ning pedaalid-vändad käivad kogu aeg ringi. Ka ajaloo esimestel jalgratastel polnud vabajooksu ning tänaseni on see süsteem kasutusel trekisõidus. Tänavatele jõudsid fixie’d USA rattakullerite abil, kes hindasid selliste rataste töökindlust, väikest kaalu ja funktsionaalsust.
Lasteratas või noorteratas: erinevused on peamiselt ratta suuruses: 12-tollist kuni 24-tollini. Käikudega mudeleid pakutakse tavaliselt alates viiendast eluaastast ja ega väiksematel nende käikudega eriti midagi teha polegi. Tihtilugu soovitakse lapsele osta tagumise amordiga jalgratast, kuna lastele need meeldivad, kuid sealjuures tuleks tähele panna ka ratta kaalu – topeltamordid muudavad ratta alati veidi raskemaks.
Wikipedia definitsiooni järgi on jalgratas peamiselt kaherattaline inimjõul edasiliikuv sõiduvahend, kuid leidub ka ühe-, kolme- või enamarattalisi ning elektriakudega jalgrattaid. Jalgratta sünnilugu seostatakse enim saksa paruni Karl von Draisiga, kes ühendas 19. sajandi alguses kaks vankriratast puitraamiga ja varustas selle raamistiku sadulaga. Sõitmine toimus jalgadega lükates. Samas on säilinud ka varasemast ajast jalgratast meenutavaid jooniseid.