Postitatud

Kuidas valida lapsele jalgratast?

Laste jalgratta valimisel tuleks silmas pidada mitmeid erinevadi nüansse. Lasteratta puhul on oluline jälgida erinevaid suuruseid ning raami kuju, sõltuvalt lapse kasvust ja sõitmisharjumusest. Ratta ostu puhul tuleks kindlasti meeles pidada mitut asja, mis on abiks valiku sooritamisel: suurus, kaal, raami tüüp, pidurid, ja hind.

Õigesti valitud suurus on peamiseks omaduseks valiku langetamise puhul. Liiga suur või liiga väike ratas teeb sõidu õppimise keerukaks või muudab selle suisa ohtlikuks. Laste jalgrattad jagunevad ratta/velje läbimõõdu järgi järgmisteks enamlevinud suurusteks: 12, 16, 20, 24 ja 26 tolli (1 toll = 2,54 cm).

Lisaks tuleb jälgida ka raami kõrgust, kuid sellest veel olulisem on õige sadula kõrgus.

Kuigi ratta suurus mängib valiku tegemisel olulist rolli, on oluline silmas pidada ka sadula miinimum kõrgust. Lasterattad, mis on sama suured, võivad erineda sadula reguleeritava kõrguse poolest. Sadula kõrguse valikul tuleks lähtuda sellest, et sõitu õppiva lapse jalad puudutaksid vabalt maad. Nii on võimalik igal hetkel sõit peatada, eriti kui tasakaalu hoidmine veel päris selge ei ole. Lapsele, kel on sõit  ning ka pidurite talitsemine selge, võib valida sadula kõrguse nii, et päkad puudutavad maapinda. Vastasel korral on ülekanne pedaalidele ebaühtlane.

Õige kõrgusega ratta raami valides tuleks jälgida, et seistes raam jalge vahel, peaks jääma raami ja lapse vahele 2-5 cm tühimik. See aitab vältida vigastusi, juhul kui laps libiseb kukkumise käigus sadulast ettepoole. Laste jalgrattad on tihtipeale just selle tõttu allapoole kallutatud raami osaga.

Kui keskmine täiskasvanute ratas moodustab nende endi kaalust umbes 20%, siis lasteratas lausa ligi 50%. Ideaalis peaks ratas moodustama lapse kaalust vähem kui 40%, kuid väga tihti pole see võimalik. Jalgratast ostes tuleks valida võimalikult kerge ratas, sellega on lapsel lihtsam sõita.

 

Ratta suurus Sobilik vanus Näidismudelid Lapse kasv
16 tolli 4-6 Romet Diana
Romet Salto
100-115cm
20 tolli 6-9 Passati Beleno 20
Avigo X-team;
Romet Rambler Kid
Orient S200
110-135cm
24 tolli 8-12 Arkus & Romet Panda
Romet Rambler Dirt
Avigo A-Force 24;
Passati Beleno 24
130-150cm
26 tolli 10+ Passati Beleno 26;
Romet Rambler 2
140cm+

 

Ratta raami kuju puhul tuleb silmas pidada kindlasti teljevahet. Mida väiksem on teljevahe, seda keerulisem on rattal tasakaalu hoida. Suurema teljevahega ratas tagab parema stabiilsuse ja võimaldab ka ratast paremini kontrollida. Kindlasti tuleb jälgida ka lapse ja lenksude vahele jäävat ruumi: mida lähemal on lenksud, seda keerulisem on rattaga manööverdada. Samuti võib see väntamise käigus põhjustada põlvede ära löömist. Lisaks lenksude kaugusele tuleb jälgida ka nende asendit. Ettepoole suunatud lenksud tagavad toetudes parema tasakaalu, samas kui liiga kõrgel asuvad lenksud mõjutavad manööverdamis-ja tasakaaluvõimet. Paraku ei tarvise madalal asuvad lenksud kõigile sobida, alles sõitu õppivale lapsele võivad need tekitada lihaspingeid kaelapiirkonnas. Seetõttu on parimaks valikuks keskmise lenksukõrgusega ratas, tagades sellega mugava kehaasendi ja juhitavuse.

Lasteratta pidureid silmas pidades võivad jalgpidurid sõitu õppides suurt peavalu valmistada. Nimelt hakkavad lapsed tasakaalu säilitamiseks alateadlikult pedaale tagurpidi väntama. Nõnda sõtkudes põhjustavad jalgpidurid kukkumist või peatumist.

Käsipidurite puhul tuleb jälgida seda, et need ei oleks lenksudest liiga kaugel. Vastasel juhul on lapsel raske nendeni ulatuda ja pidurdamine nõuab suurt pingutust, mis võib muutuda ohtlikuks. 20 ja 24 tolliste rataste puhul pööra tähelepanu, millisele rattale pidur rakendub.

 

Piisaval kiirusel esipidurit sikutades võib sõitja tabada end üle lenksu lendamast. Seetõttu on oluline lapsele selgeks teha, et pidurdada tuleks mõlema käega korraga või siis ainult tagapidurit kasutades.

Ratastel, mis on väiksemad kui 20 tolli, on tavaliselt vaid üks käik. Käiguvahetus võimaldab sõidu muuta efektiivsemaks, kuid selleks on vaja kogemust. Kõrgema käiguga on keerulisem kohalt ära minna, kuid see võimaldab kiiremini edasi liikuda kui piisav kiirus on juba saavutatud.

Õppimist on hea alustada sobiva jalgrattaga, vali lapsele võimalikult kerge ja laia telje vahega ratas, millega on lihtsam sõitma õppida. Samuti lihtsustab seda käsipidurite olemasolu ja käiguvahetuse puudumine. Kui sõitja on juba kogenum, siis võib rattal “kelli ja vilesid” rohkem olla.

Postitatud

Jalgratas, kalorikulu ja kaalukaotus

Kuna rannahooaeg tiksub meile iga päevaga (õnneks!) üha ähvardavamalt lähemale, räägime täna veidi rattasõidust kaalukaotuse eesmärgil.

Rattasõit on tervisesportlaste seas üks eelistatumaid harrastusi ja põhjust sellele pole raske leida. Rattaga on võimalik sama aja kuid oluliselt väiksema energiakuluga läbida märksa pikemaid vahemaid kui teiste liikumisviiside puhul. Rattasõit sobib ka neile, kel on ülekaalu või probleeme liigestega ja kes pikka maad kõndida või joosta ei jaksaks. Istuv asend võimaldab alakehaliigeseid vähem koormata, kuid pakub sellest hoolimata piisavalt aeroobset treeningut. Kuigi rahulikumas tempos sõitev harrastussportlane jalgrattasõiduga eriti palju kaloreid ei kuluta, annab see organismile siiski paraja koormuse, kuna rattasõidu puhul kasutatakse alakeha suuri lihasgruppe.

Jalgrattatreening peaks treenima eelisjärjekorras jalgu ja tuharaid, kuid mingil määral saavad koormuse ka alaselg ja kõht.

Kui palju rattasõit kaloreid kulutab? Eks see sõltub nagu ikka treeningu intensiivsusest, pikkusest ja inimese enda kehakaalust, aga üks ülevaatlik tabel on näiteks siin.

Nüüd aga mõned nõuanded, mida jälgida, et rattasõiduga rohkem kaloreid kulutada ja paremasse vormi saada:

Selge see, et madala intensiivsusega rasvapõletuses midagi eriti ei saavuta ja kord päevas jalgrattaga lähimas poes käimine kaalu ei mõjuta. Sõita tuleks vähemalt 20 kilomeetrine tiir ja seda vahelduva tempoga. Kui tahta rattaga trenni teha, tuleks alustada tunnist ajast, soovitavalt alates 20-kilomeetrisest tunnikiirusest. Naha peab soojaks saama ja natukenegi võhmale ka!

Pulsikell ja isiklik treeningplaan on muidugi ka rattasõiduga trenni tehes kõige suuremad abimehed. Kiirus tuleks valida vastavalt pulsisagedusele. Algul ei maksa pulssi väga kiireks ajada – 130-140 oleks hea. Pikka trenni kõrge pulsisagedusega ei soovitatata – eriti algajatele. Kui pulsikella pole, tuleks meeles pidada, et näiteks vastutuult või ülesmäge sõites läheb pulss ruttu kõrgeks.

Seega :alustuseks oleks paar-kolm korda nädalas kuskil 20 km tiir korraliku tempoga juba päris hea trenn. Hiljem, kui keha on harjunud, võib koormust suurendada ja vahetada ka sõidetavat maastikku. Kas sõita 20 km maanteel või läbida sama vahemik mägisel metsateel – need on juba kaks erinevat asja.

Kuid kordaks veel kord, et kui tegu on algaja sportija ja jalgratturiga, soovitatakse alustada paari-kolme sõidukorraga nädalas ja alles mõne kuu möödudes koormusi kasvatada. Vastasel juhul võib spordist tulla hoopis rohkem kahju, sest see oleks kehale liiga suur koormus korraga harjumiseks ning kohanemiseks ja võibolla tüütab rattasõit nii hoopis kohe ära. Nagu kõikidel kestvusaladel on ka rattasõidul oluline see, et alguses ennast n-ö kinni ei sõidetaks. Alustada tuleks rahulikult ja kiirendada lõpus.

Kui aga rattasõiduga varem üldse tegeletud pole, on algul abiks siseruumides harjutamine.

Spordiklubides on spinningu trennid, mida võiks mõned korrad külastada, sest seal õpetatakse erinevaid sõidustiile ja saab proovida erinevaid sõidutehnikaid ja soojendusharjutusi. Saab ka treenerilt asjakohast nõu küsida. Paljud näiteks ei tule ise selle pealegi, et turi võib muutuda valusaks, kui sõita pea liialt kuklas või põlved hakata liiga tegema, kui sadul on liiga madalal või koormus liiga suur. Siiski tuleb arvestada, et spinngingutrenn ja väljas sõitmine on erinevad asjad. Spinningutrennis istutakse ja pedaalitakse enamasti stabiilselt ühes asendis, ülakeha  fikseeritud. Õues erineval maastikul sõites teeb lisaks jalgadele efektiivsemalt tööd ülakeha, tugevama koormuse saavad ka käe- ja seljalihased, areneb tasakaalutunnetus.

Ja muidugi kaasneb õues sõitmisega ka palju muud positiivset: omaette olek, rahu, privaatsus, ilus loodus. Võimalus minna ja tulla millal ainult tahad, sõltumatuna bussiaegadest või liiklusummikutest. Seega kindlasti ei tasu hakata nüüd mõtlema, et rattasõit alla 20 km/h ei anna üldse midagi ja kulutab ainult sama palju kaloreid kui jalutamine. Parem ikka kui diivanil istumine!

Postitatud

Abiks jalgratta ostmisel

Rattaostul tuleks arvestada järgmiste punktidega:

  • Millisel teel/maastikul sa enamasti sõitma hakkad?
  • Millise rattaga oled seni sõitnud?
  • Kus Sa ratast hoidma hakkad?

Esimene punkt on kõige olulisem. Linna sobivad ühtviisi hästi nii linnarattad, maastikurattad kui hübriidrattad. Kõik sõltub konkreetse ratta mugavusest ja Teie isiklikest eelistustest. Kui harrastad pikki rattamatku, sobib Sulle maanteeratasvõi hübriidratas paremini kui klassikaline linnaratas. Kui veedate suure osa ratta seljas veedetud ajast aga hoopis künklikel metsateedel ja raskemal maastikul, oleks õige valik topeltamortidega mägiratas.

Paljude klientide jaoks on oluline valikut mõjutav faktor ka see, millise rattaga nad on seni sõitnud. Eriti vanematel inimestel on raske ümber harjuda, kui seni on sõidetud näiteks jalgpiduriga rattaga, kuid uus ratas on käsipiduritega. Kui olete harjunud 21-käigulisega, ei pruugi uue ratta kolmest käigust Teile esialgu piisata. Seega – ka need asjad tahavad veidi läbimõtlemist.

Kus ratast hoida? Tundub esialgu teisejärgulise probleemina, kuid ka see mõjutab tegelikult rattavalikut. Kui hoiate ratast korteris ja peate seda iga päev trepist üles neljandale korrusele vedama, muutub ratta kaal väga oluliseks. Siinkohal hakkab oma rolli mängima iga lisakilo ning mõistlikum on valida kergem, näiteks alumiiniumraamiga või õhendatud terasraamiga ratas. Kui ostate ratast lapsele, tuleks samuti mõelda, kas lapsel on vaja vahepeal ratast ise palju tõsta.