Olen erinevate Konadega sõitnud juba kolm aastat. Tuttavad, kes otseselt rattainimesed ei ole, panevad seda tähele ja tunnevad huvi, miks ma just selle rattaga sõidan. Seega, mul ei ole midagi selle vastu, et oma ausat arvamust avaldada ja inimesi suunata.
Kevadel tutvustasin oma Kona sõltuvust kolmele tuttavale: Siimule, Andreile ja Margusele. Rääkisime rattasõiduteemal mitu kuud, vedasin neid metsa proovima ning pika peale nad nõustusid, et Kona on lahe ja selle raha eest tegelikult hea diil. Siimule ostsime lõpuks Big Honzo , Margus on kannatlik ja lähme proovime temaga mingi päev Lava Dome’i . Andreil on jalgratas teiselt tootjalt, aga järgmise ratta tahab ta samuti Kona osta.
Proovisime metsas alguses ühte vanemat Kona mudelit, mille ma ise ehitasin. Kona Stuff – kõik jupid natuke vingemate vastu vahetatud ning kokkuvõttes super hea ratas. Siit sai Siim Kona pisiku külge. Olen talle ka juba maininud, et tulevikus plaanin selle ratta rahaks teha, veidike juurde panna ja osta näiteks modernse Kona – Lava Dome.
Siim, Andrei ja Margus pöörduvad hetkel oma ratta- ja Kona-küsimustega minu poole. Ma olen neid tegelikult selleks ka ise julgustanud ja tundub, et töötab, sest küsimusi tuleb palju. Siim on oma Big Honzoga kevadest saati juba üle 2000 km maha sõitnud, proovib maratone ja on mõnikord pannud 100+ kilti päevas. Siim-Sander Rooba tegeleb sotsiaalvaldkonnas noortega. Selles pundis on veel paar kutti, kellel on rattad olemas, aga eks Kona mõjutus on nüüd reaalselt olemas ja edaspidi, kui vaja uut ratast, ei ole võimalik enam Konast mööda vaadata.
Minu hea sõber Robert, kellel oli juba ratas olemas, proovis samuti paar korda minu Kona´t ja talle meeldis väga. Aitasin tal eelmise ratta ära müüa ja suunasin edasiste sammude tegemisel. Paar nädalat tagasi ostsime talle samuti Big Honzo. Panin talle ise kokku selle, et ei peaks mingite väikeste asjade pärast tagasi poodi tulema. Tegin talle korraga selle tubelessiks ka. Olen tänaval veel tuttavatega juttu ajanud, kes Kona brändi teavad. Paljude jaoks on harjumatu näha Konat uues kuues, aga puhas huvi on olemas ja niipea, kui võimalik, annan inimestele proovida ning räägin natuke seda ja teist. Big Honzo on kallimatest mudelitest kindlasti kõige suurema potentsiaaliga mudel, mida müüa – mis sest, et tagaamordiga mudelid on inimeste silmis ihaldusväärsemad.
Samuti tegin õemehele ja tema pojale oma rattaga väikese tuuri. Nendega on teema veel õhus, poeg tahaks väga Konat aga isa pole väga rattasõitja. Samas proovides oli siiski väga positiivselt meelestatud. Ütlesin neile, et las tulevad Kalamaja Velomarketist läbi, kui Tallinna satuvad. Lähme proovime veel erinevaid Kona mudeleid. Võib-olla paneme seemne vähemalt uueks aastaks mulda.
See aasta olen ma ise ostnud täishinnaga välja 3 Big Honzot. Mulle see hetkel sobib. Seletasin ka sõpradele, et Kona on lihtsalt selline bränd, kus on rakse alla 2000 eurostele allahindlust saada. Ja seda põhjusega. Ise ma ideaalis tahaks kevadeks võtta endale uue Big Honzo 2023 mudelit. Eelmisel aastal soetatud Kona Shonkyga [pilt kõrghoone taustal] sõidan vähe, aga see on oma olemuselt just selline ratas, mis võib kasutuses olla aastaid – see ei lähe iial hapuks.
Sel aastal on mul veel üks Kona projekt pooleli. Käisin mõni aeg tagasi Tartus heal sõbral külas. Talle meeldib rattaga sõita, aga ta ei pea ennast sellisel tasemel sõitjaks nagu mina ega taha ratta peale ka palju raha kulutada. Sellist tüüpi inimene, kes kaalub väga põhjalikult oma ostud läbi. Rääkisin talle natuke oma seisukohast ja jõudsime järeldusele, et ta võiks kõigepealt Big Honzot proovida. Selles on kõik heaks rattaks vajalik olemas ja lisatud pole ebavajalikke detaile. Rummud, millel on paras vahekaugus, hoiavad stiilseid ja massiivseid 2,8 -tolliseid rehve (WTB Ranger). Hüdraulilised ketaspidurid ja 11-käiguline ajam hoiavad sõidu järjepideva. See on ideaalne jalgratas, pakkudes sõitjale täiendavat haaret erineva ja keerulise maastiku läbimisel. Rehv kohandab ennast veeremisel juurte ja kivide ümber ning pakub erilist sõidumugavust.
Andre Rätsep
Vabakutseline mägijalgrattaentusiast aastast 2010
Rattaga tööle ja kooli iga ilmaga!
Miks ja kuidas?
Nüüdsel murrangulisel ajastul, mil isegi Tallinnas said valmis punased jalgrattateed :), võiks rattaga tööle või kooli sõitu tõsisemalt kaaluma hakata.
Kui õues on jahedam ja vihmane, panevad paljud meist oma suvise kaherattalise sõbra talveunne. Sügiseti jätkub taas kord tavaline argipäev, kus käimist on rohkem marsruudil tööle-kooli-koju. Kuid kas teadsite, et ka seda marsruuti võib rattaga sõita? Igapäevasel rattasõidul on väga palju kasulikke külgi ja uskuge või mitte, kuid sügisene ilm ei pea sugugi takistuseks olema. Ehk nagu ütleb vana kõnekäänd – “Kui on piisavalt viisakas riie, siis on ka viisakad ilmad!”
Miks? Sest rattaga sõitmine on tervisele igati kasulik: 1. Trenn südamele, et see püsiks tugeva ja vastupidavana kõrge eani. 2. Hoiab lihaseid toonuses. 3. Rattasõit mõjub ka vaimsele tervisele ja kognitiivsetele võimetele väga hästi. Võib öelda, et kui paned jalad tööle, paned ka pea tööle. Ja mis oleks parem viis tööpäeva alustamiseks kui värske pea ja vaheda mõistusega? Rattasõit muudab su meeled ärksaks ja tähelepanelikuks. Seega oled rattaga kooli või tööle sõites kindlasti produktiivsem ja energilisem kui sinna ühistranspordis või autos loksudes.
And last but not least – lisaks enda tervise hoidmisele säästad ka oma aega! Rattaga ei pea seisma tipptunni ummikutes. Neist võid naeratusega mööda tuhiseda. Järgmine jalgratta positiivne omadus – säästad loodust. Autoga liigeldes tekkiv heitgaaside kogus jääb olemata. Jah, ühe inimese kohta võib see küll väiksena panusena tunduda, kuid paljude peale kokku annab päris arvestatava koguse. Ühiskonnas elame me ju ikka kõik koos. Kas teadsid, et Põhjamaade suurlinnades kutsutakse rattureid isegi linnaõhu puhastajateks? Lisaks on rattasõiduga kaasnevad rahalised kulud peaaegu olematud võrreldes auto või ühistranspordiga sõitmisega. Ning võrreldes jala käimisega – rattasõit on ajavõit! 🙂
Miks aga paljud siiski endiselt linnaliikluses autot rattale eelistavad? Kardetakse märjaks saada, pole ratast töökohal kuskil hoiustada, rattasõit ajab higistama? Et teha tööle- või koolisõit rattaga nauditavaks ja muretuks, toob Velomarket teieni mõned kasulikud näpunäited.
1. Paki asjad rattakotti.
Spetsiaalset rattakotti ei pea sa ise seljas kandma. See kinnitub rattale – kas pakiraami külge või siis lenksule. Rattale kinnitatuna ei aja seljakott sõites ka selga higistama. Väga hea variant on meil Velomarketis pakutav pakiraamikott Basil Urban. Siia mahuvad tööriided ja sülearvuti lahedalt ära ning ruumi jääb ülegi – saab peale tööpäeva ka poest läbi sõita ja sisseoste teha.
Lisaks seljakotid, mida võib kasutada igapäevaselt ja mitte ainult rattaga sõites. Basil Soho Nordlicht rattale kinnitatav seljakott on LED-valgustusega, täiesti veekindel ja mis peaasi – näeb ka rattavälisel ajal seljas väga hea ja soliidne välja. NB! Sobib suurepäraselt ka igapäevaseks koolikotiks, kuna mahutab palju, on mugav ja kerge ning sellega liigeldes oled ka pimedas suurepäraselt nähtav!
Alternatiivina seljakotile võid valida ka klassikalise laptopikoti – pakiraamile kinnitatav Basil City Shopper on kott, millega saad käia igal pool – poes, loengutel, tööl. Mahutab ilusti nii kõige suurema laptopi kui ka kõik muu eluks vajaliku.
Basil Evergreen on multifunktsionaalne – ühtlasi nii õlakott, seljakott kui ka rattakott! Näeb väga šikk välja ja sobib käia nii tööl, koolis kui ka lõunapausi ajal linna parimas kohvikus 🙂 .
Kui aga soovid oma juba olemasolevat töökotti, spordikotti või koolikotti mugavalt pakiraamil kanda, siis siin tuleb appi Basil Class – helkurribade ja kinnitusrihmadega varustatud pakiraamikorv, mis oli 2021 müüduim pakiraamikorv. Sellesse korvi saab paigutada ka suure seljakoti ning tänu kinnitusrihmadele ei kuku see sealt maha isegi kõige julgemate hüpete või kiiremate kurvide korral. Nähtavus ja turvalisus ennekõike! NB! Kui soovid kasutada oma tavalist seljakotti, siis soovitame ootamatu vihamasaju puhul kasutada koti vihmakatet. Vihmakatted kerged, neid on võimalik väikseks kokku rullida ja kotti pista. Kuid vihma korral nad võivad päästa nii su koti väljanägemise kui selle sees oleva arvuti!
Jalgrattaga tööl käimine ei tähenda tingimata, et selga tuleb tõmmata sportlik dress. Jalgrattaga saab tööle sõita ka ülikonnas. Ja paljud sõidavadki! Üle terve maailma. Mõistagi on viisakama riietusega töökäiguks Eesti kliimas sobilik pikkade porilaudadega linnaratas.
Kui teekond tööle on pikk, siis kaalu hoopis elektrijalgratta soetamist. Nii sõidad tööle ka 10-20 km ilma higiseks minemata – ent muidugi soovi korral saad ka ise sporti tehes vändata ja kurve võtta. Igapäevaselt jalgrattaga liigeldes pea alati silmas Eesti muutlikku ilma ja vihma võimalust. Märjaks saamise vältimiseks on olemas spetsiaalselt jalgratturitele kohandatud vihmakeebid, mis kaitsevad ka põlvi.
Kui sinu töökoht pakub pesemisvõimalust, riietu sõidu ajaks mugavatesse riietesse. Vali sõiduriided vastavalt ilmale. Tuule- ja veekindel pealisriietus hoiab sind sooja ja kuivana.
Kasulikud näpunäited tööriiete pakkimiseks, et need ei läheks kotis kortsu: Pakkimise kuldreegel on, et raskemad asjad pannakse alati põhja, kergemad peale. Nii ei vajuta raskus kergeid riideid koti põhja kortsu. Kingad pange alati koti põhja, riided rullige kokku ja pange kõige peale. Rulli keerates ei lähe nad liialt kortsu.
Spetsialisti nõuanne: Kui püksisäär on lai ja kipub sõites “lotendama” siis kasuta spetsiaalseid püksisääre kinnitusklambreid. Muidu võib juhtuda, et püksisäär jääb keti vahele ja saab õliseks.
3. Kanna oma ratta eest hoolt!
Ka ratta eest peab hoolt kandma – samamoodi nagu enda eest. Turvaliseks lukustamiseks saab valida sobiva luku – suurepärane valik on lülilukk, mis kinnitub sõidu ajal rattale ja mille töökindlusele saab alati kindel olla: Alati ei ole võimalik töö või kooli juures ratast varju alla panna. Selleks puhuks on olemas rattakatted, mis kaitsevad ratast vihma, lume, tolmu jms eest – nagu Velomarketis pakutav ratta kate Dunlop.
Lisaks soovitame kasutada alati ka kompaktset ja soodsat sadulakatet – uskuge, sõitma hakates pole midagi ebameeldivamat kui õues vihma käes vettinud sadul 🙂
29.10.2021 toimub suur Halloweeni-eelne ühissõit. Pane selga lahe kostüüm ja kinnita kõrvits või pealuu pakiraamile!
Kogunemine toimub 18:45 Tööstuse 43.
Osalejate vahel loosime välja väärt auhinna – laheda Nutcase kiivri sõitja valikul ja pakume kõikidele kuuma glögi.
Samuti on pimedas sõitmiseks kõik tuled sellel päeval -50% ja Tööstuse 43 kauplus avatud kuni 21.00
Oodatud on kõik elektritõukerataste, jalgrataste, elektrirataste ja muude liikuritega Tallinlased ja pealinna külalised! ️
Osalemiseks on kohustuslik kiivrite, tulede ja helkurite olemasolu
Koguneme Velomarketi ees, Kungla ja Tööstuse tänava nurgal. Alustame Kalamaja pimedamatest tänavatest Sõitu juhivad ning infot marsruudi kohta jagavad Velomarketi rattapoe poisid ja tüdrukud.
Tule kindlasti, sest sõit tuleb huvitav ja võib-olla avastad sinagi mõne uue koha, kus hiljem velotada. Kõiki sõidu edukalt lõpetanud rattureid ootab ees väike glögi Velomarketi ees.
LISAINFO: +372 508 3309
❌Sõidu alguspunktiks on VELOMARKET – Tööstuse 43
⏰Start on 19.00
Sõidu pikkus on umbes 2 tundi
Kiiver pähe!
Sõbrad kaasa!
☕21.00 ootab Velomarketi ees kuum glögi
Tsüklokrossi jalgrattad on praegu veel mõnevõrra vähem levinud ja tuntud teistest jalgratta tüüpidest. Ratta populaarsus siiski tasapisi kasvab ning tutvustame lähemalt, mis on tsüklokross ja tsüklokrossi jalgratas.
Mis on tsüklokross?
Tsüklokrossi jalgratas sobib kõigile!
Milline on tsüklokrossi jalgratas?
Millised tsüklokrossi jalgrattad on valikus ja kuidas leida endale sobiv?
Mis on tsüklokross?
Tsüklokross sai alguse 1900ndatel Euroopas, et püsida vormis ka talve ajal. Võistlused kulgesid linnast linna ja et esimesena kohale jõuda, oli lubatud ka lõigata ehk valida lühem maa üle põldude, aedade ja muude kõikvõimalike takistuste. Igaüks pidi oma tarkusest hindama oma võimeid ja maastikku, kas siit või sealt pääseb kiiremini edasi.
Tsüklokross on Eestiski harrastatav spordiala. Võistlusi peetakse üle maailma, kuid jääb populaarsuselt siiski teistele rattaspordialadele alla. Võib-olla oleks aeg see lõbus ja pingeline spordiala tuua laiema publiku ette.
Hooaeg algab siis, kui teiste rattaspordialade aeg on läbi saamas – kestab septembrist novembrini. Tsüklokross on hetkel kiiremini kasvav krossiala. Ta meenutab esialgu maastikusporti, kuid on olemuselt palju mitmekesisem ja vaieldamatult ka kõige lõbusam. Võistlejad pole ühes grupis koos ning kui suure hooga ja kaarega pikali lennatakse, siis seda naeratusega näol.
Võistlusele kuluv aeg on üsna lühike, kõigest tunni ringis. See-eest on ta väga kiire, sportlaste tempo on alati üleval. Rada on tehniline ja mitmekesine, kust ei puudu piirded, trepid, liivane pinnas, pori, mööda kallakut sõitmine või jooksmine, järsk tõus ja palju muud. Raja läbimisel on vaja taktikalist planeerimist ja osavust. Tihti peab otsustama, kas sõita ratta seljas või kanda ratast seljas!
Lühikesest videolõigust saab hea ettekujutuse, milline näeb välja tsüklokrossi spordiala:
Tsüklokrossi jalgratas sobib kõigile!
Enne, kui räägime tsüklokrossi jalgrattast lähemalt, peab kindlasti märkima – tsüklokrossi jalgratas sobib sõitmiseks igaühele, sest ta on niivõrd mitmekülgne ja kergesti kohandatav.
Püstisem sõiduasend on mugavam ja rattad ning rehvid on mõeldud vastu pidama paljudele põrutustele. Üha rohkem valitaksegi tsüklokrossi jalgratast just tema mitmekülgsuse poolest. Ta sobib igapäevasõitjatele tööle-koju sõitmiseks ja aktiivsetele noortele agressivsema sõidu jaoks. Juurde saab panna igasugust lisavarustust porilaudadest pakiraamini.
Ka sügisel-talvel-kevadel ei pea ratast kuuri peitma, sest tsüklokrossi ratas sõidab ilusti läbi lume, lörtsi ja pori. Maanteerattast pikema teljevahega ratta üle on parem kontroll libedal ja künklikul teel ning sügava rehvimustriga on teel püsimine kindlam.
Ideaalne valik ka harrastussportlaste jaoks, sest pole vaja osta mitut erinevat ratast. Piisab ainult ratta kohandamisest kas maanteesõidu jaoks kitsamate rehvidega, maastikusõidu jaoks laiemate rehvidega või matkamiseks kõiksuguse lisavarustusega – raamikotid, pakiraamid, tuled, pudelihoidjad ja palju muud.
Kuna tsüklokrossi ratas on disainitud selliselt, et ratas saaks hakkama enam-vähem kõigega, polegi tal teistele ratta tüüpidele sarnaselt oma spetsiifikat. Samas see just ongi tsüklokrossi ratta suur pluss ja põhjus, miks ta on erinevate sõitjate seas populaarsust kogumas.
Milline on tsüklokrossi jalgratas?
Tsüklokrossi jalgrattad on sisuliselt maanteesõidurataste edasiarendused ja enamus jalagrattatootjaid valmistavad neid eraldi mudeliseeriana. Need rattad on disainitud selliselt, et nendega oleks võimalik läbida spordirada, kus on väga mitmekesine maastik ning palju takistusi. Rada on väga tehniline ning ratas peab kõigi takistustega toime tulema.
Esmapilgul vaadates näevadki nad välja nagu maanterattad. Sarnasest välimusest hoolimata on maanteeratastel ja tsüklokrossiratastel mitu erinevust. Raam on lühem ja kõrgem, lenks on kõrgemal ja ratturi asend on püstisem. Õhutakistuse pärast ei pea tsüklokrossil muretsema, kuna kiirus on seal palju väiksem. Küll aga annab selline asend parema kontrolli ratta üle, mida on just krossilõikudes vaja. Rehvidele koguneva muda jaoks on kahvlis rohkem ruumi, et pidev muda kraapimine vastu kahvlit ei aeglustaks sõitu.
Tsüklokrossi rattal on maanteratta ehitus ja aerodünaamika eelised, kuid neile saab panna laiemad rehvid ning lisada raamikotte, porilaudu ja muud varustust. Nad on piisvalt tugevad ja taluvad visalt põrutusi ja väntsutusi, sõites künklikul maastikul.
Käike on vähem, sest pidevalt muutuval maastikul sõites langeb ketile ja käikudele suur koormus ja on igati lihtsam ketti hooldada, kui komponente on vähem. Tsüklokrossil pole ka vaja suurt kiirust saavutada. Komponentide vähesus tähendab ka seda, et ratas on töökindlam. Ees on tihti ainult üks hammasratas ehk eesmine käiguvahetaja puudub, mistõttu saab keti tugevama pinge alla panna. Kõige selle tulemusena on ratas kerge ja kett püsib sõidu ajal paremini peal.
Kui tsüklokrossi ratas on mõeldud sõitmiseks maastikul, siis mis vahe on sel maastikuratta ja gravel ratta ehk kruusatee jaoks mõeldud ratta vahel?
Maastiku- ja gravel ratastel on rehvid laiemad, neil on rohkem käike ning nad on mõeldud pikema tee läbimiseks ja nendega saab saavutada suurema kiiruse. Tsüklokrossi ratas on mõeldud läbima raskemini läbipääsetavaid kohti.
Tsüklokrossi jalgratastel on agressiivne sõiduasend, lühike teljevahe ja kõrge keskjooks – maastikul sõites on tähtis, et oleks ruumi pedaalimisele, et ei jääks mätta või puujuure taha kinni. Ka tõketest mööda sõitmine ja järskude kurvide läbimine on lühema teljevahega lihtsam. Samas gravel rattad tagavad stabiilsema sõidu tänu nende pikematele teljevahedele ja madalamatele keskjooksudele. Rehvi muster on tsüklokrossi jalgrattal sügavam kui maastikurattal, kuid rehvi laius on väiksem.
Tsüklokrossi jalgrattad on mõeldud taluma intensiivsemat kasutust ja põrutusi, läbima igasugust maastikku – maanteed, muda, metsateed, lund-lörtsi. Maanteel on ta kiirem kui maastikuratas. Maastikul on ta kiirem kui maanteeratas. Selle rattaga saab sõita igal pool. Maanteerattast pikem teljevahe ja püstisem asend pakub rohkem stabiilsust ebatasasel ja libedal teel, kus pidamine on väiksem. Seetõttu valitakse just seda ratast järjest rohkem ka igapäeva sõitudeks.
Võib julgelt öelda, et tsüklokrossi jalgratas muudab igaühe osavamaks sõitjaks. Mätastest, mudast, porist ja puujuurtest üle sõites on vaja vilumust ja tsüklokrossi rattaga tuleb see kiiresti.
Millised Tsüklokrossi rattad on valikus ja kuidas leida endale sobiv?
Ka nende rataste hulgas on väga erineva hinnaklassi rattaid. Tutvustamegi lähemalt, mis valikud turul on ja kuidas endale sobivaim leida.
Tsüklokrossi rattad on mitmekülgsed, kuid ühed on mõeldud rohkem võistluste jaoks, teised näiteks igapäevasõitude jaoks. Mõnele on võimalik lisada hästi laiad rattad. Tulebki mõelda, kus ja kuidas kõige rohkem sõidetakse. Kui eelistusi pole, siis on mõistlik võtta ratas, millega on mugav igal pool. Pole mõtet valida süsinikraamiga võistlusratast, kui on olemas mugavamad valikud.
Kerge raam, tugevad rattad ning korralikud pidurid on kõige tähtsamad. Ketaspidurid on levinumad ja ühed parimad oma kiire pidurdusvõime poolest. Väga harva leidub tsüklokrossi rattaid, millel on muud tüüpi pidurid. Parimad on hüdraulilised pidurid, kuid kaabliga töötavad on ka head.
Kõige parem materjal raami valikus on süsinik selle kerge kaalu poolest. Siiski võib korralik alumiiniumraam olla palju parem kui mõni odav süsinikraam. Tugevad rattad maksavad rohkem, kuid nad on ka kergemad ning on ka selliseid, millel on torkekindlad täisrehvid.
Käikude arv tsüklokrossi ratastel varieerub. Mõnel rattal on ära jäetud eesmine käiguvahetaja, mis küll vähendab käikude arvu poole võrra, kuid see-eest hoiab asjad lihtsana – hooldus on kergem, vähendab ratta kaalu ja kett püsib kindlamini paigas. Eesmise ja tagumise käiguvahetajaga rattad sobivad sel juhul, kui on palju sõitmist mägisel maastikul.
Tavasõitude jaoks mõeldud tsüklokrossi rattad on praktilisemad. Neile saab lisada rohkem varustust, näiteks porilaudu ja raamikotte, et muuta nad igapäevasõidu- või matkaratasteks.
Tsüklokrossi rattad on nišitooted, seega hinnatase on natuke kõrgem kui tavalisel maanterattal. Velomarketis algavad hinnad aga juba 999 eurost.
Hetkel on turul päris mitmeid erinevaid elektrilisi sõiduvahendeid, mis võib ostja jaoks teha parima valiku keeruliseks. Elektriliste tõukerataste hinnavahemik kõigub 300 euro kui ka 9000+ euro eest ning tekib küsimus, miks üks on nii kallis ning teine, mis näeb sarnane välja, on kaks-kolm korda odavam. Hind sõltub mitmest tegurist – mootorite arvust ja võimsusest, aku mahutavusest, vedrustuste ja pidurite tüübist, materjalide kvaliteedist, lisavarustusest, valgustusest, tootjast ja paljust muust.
Targa valiku tegemisel on kaks olulist punkti, mida arvesse võtta – eelarve ja eesmärk. Kui ostja eelarve on enam-vähem paigas, tuleb järgmise sammuna selgeks teha, milleks tõukeratas ostetakse – “Milline tõuks minule?”. Näiteks, kui tahetakse iga päev tööl käia 20 km kaugusele, siis ükski madalama hinnaklassi elektritõukeratas ei sobi, sest tavaliselt on neil väiksem aku ning maksimaalne läbisõit ühe laadimisega jääb väikeseks. Meeles tuleb pidada ka tõukeratta kaalu, sest mõned mudelid kaaluvad isegi üle 50 kg
Selle hinnaklassi elektritõukerattad sobivad algajatele, kes alles katsetavad või uudishimust tahavad proovida.
Mootori võimsus (W) on neil väike. Odavamatel elektriõtukeratastel on võimsuse näitaja 250 W ringis ning tippkiirus on neil kuni 25 km/h. Sellistel mootoritel on aeglasem kiirendus ning tippkiiruse saavutamine on raske, kui ratas peab kandma rohkem kui 80 kg. Ka ülesmäge sõitmine on peaaegu võimatu. Kui on vaja sõita pidevalt ja kanda suuremaid raskusi, soovitame võtta mudeli, millel on võimsust 350 W ja rohkem.
Aku mahutavus on samuti väiksem, mis tähendab väiksemat sõiduulatust – umbes 20 km. Tehasepoolsed katsed on tavaliselt tehtud ~75 kg kaaluva sõitjaga ning tasasel teel. Seega tuleb arvestada, et maastikul sõites võib sõiduulatus olla lühem. Mida suuremat raskust ratas kannab, mida ebatasasem on tee, mida rohkem tõuse ja langusi peab läbima, seda rohkem energiat peab aku kulutama.
Vedrustus neil kas puudub või on minimaalne ning rehvideks on enamasti tahked rehvid. Need põrutavad rohkem ja teel püsimine on ebakindlam. Plussiks on aga see, et erinevalt õhkrehvidest on tahked rehvid torkekindlad ja vajavad minimaalset hooldust.
Seega, kui tahetakse mõnikord vabal ajal enda lõbuks sõita, siis sobib odavam tõukeratas väga hästi. Näiteks
• Reelika, kes elab 4ndal korrusel, valib endale tõuksi, et vahepeal sõpradega lõbusõitu teha. Soovitame talle Prantsusmaa elektritõukerataste tootja Power Zero mudelit Z8. Ülikerge vedrustusega töökindel masin, mis mõeldud algajatele.
Keskmise hinnaklassi elektritõukerattad hinnavahemikus 600-1000€
Selle hinnaklassi tõukeratastel on mootori võimsus suurem (350 W ja rohkem, 500 W ringis), seega kiirendus ja saavutatav tippkiirus on suurem. Neil on ka rohkem jõudu kanda suuremat raskust ja sõita ülesmäge.
Aku mahutavus on suurem ja nende sõiduulatus on umbes 25-50 km.
Neil on parem vedrustus, pidurid ning rehvid. Kasutatakse rohkem õhkrehve, mis on pehmemad ja ei põruta nii palju kui täisrehvid. Mugavam on sõita rattaga, millel on õhkrehvid, kuid puudub vedrustus kui rattaga, millel on vedrustus olemas, kuid all on täisrehvid. Õhkrehvidel on parem pidamine kui täisrehvidel – nad ei libise teel nii kergesti ja pidurdusteekond on lühem. Kuid nad vajavad rohkem hooldust – rehvirõhk peab olema õige ja torkeaukude tõttu võib rehv katki minna.
Kui peale esimese soodsama tõukeratta kasutamist tekkis suurem huvi elektritõukerataste vastu, vahetatakse oma vana ratas igati mugavama vastu välja. See sobib hästi neile, kes pole enam algajad “pühapäevasõitjad” ja kes eelistavad mugavust. Nendega on küllalt hea igapäevaselt sõita juba natuke pikemat maad, näiteks tööle-koju.
Selle hinnaklassi elektritõukerattad ei ole ka väga rasked, juhul kui neid on vaja kanda aku tühjenemise korral või viia tuppa hoiule ülemistele korrustele.
Kellele sobiks selle hinnaklassi masin?
• Toomas, kes töötab Tartus ning tahab tööle sõita iga päev ja iga ilmaga. Soovitame talle Prantsusmaa elektritõukerataste tootja Power Zero mudelit Z9 48V, mille sõiduulatus on 35 km. Vedrustusega ning esi- ja tagatulega tõuksil on sõit mugav ja liiklejat on teel kerge märgata.
Kallimad elektritõukerattad hinnaklassis kuni 1000€ ja rohkem
Selle hinnaklassi elektritõukerattad on kõige võimsamad, kõige kiiremad, kõige mugavamad, kõige vastupidavamad, kõige paremad … ja kõige kallimad.
Neil on võimsad mootorid mõlemal rattal (~1000 W), millega on võimalik sõita igal maastikul ja suurematel tõusudel. Ka sõiduulatus palju suurem, ~60 km või rohkemgi. Neil on kvaliteetsed pidurid ja tihti ka suuremad, laiemad ja sügavama mustriga rehvid, millega saab mugavalt sõita ka kruusateedel. Vedrustus mõlemal rattal ja juhtraual ning lisavarustuse valik on suurem.
Ainukeseks miinuseks on nende suur kaal. Suuremad mootorid, suurem aku ja vastupidavam materjal tõstavad paratamatult kaalu. Kuid kuna neil on pikem sõiduulatus ja nad on vastupidavad, jõuab nendega alati sihtkohta.
Kellele sobiks selle hinnaklassi masin?
Rain, kes töötab Tallinnas ning iga päev külastab 10 ettevõtte poodi selleks, et toidu kvaliteedi kontrollida. Soovitame talle Prantsusmaa elektritõukerataste tootja Power Zero mudelit Z8 Pro, mis on piisavalt kompaktne ning suure mahutavusega akuga, millega saab sõita kuni 50 km.
Selle klassi elektritõukerattad pakuvad suurt kiirust ja väga pikka sõiduulatust. Neil on võimsad mootorid, enamasti hüdraulilised ketaspidurid, laiad rehvid, suured rattad, väga hea vedrustus. Sportimiseks mõeldud elektritõukerattad on väga vastupidavad, mugavad ja tugevad, millega saab sõita raskemal maastikul. Nad sobivad ka igapäevasõitudeks, kuid peab tähelepanu pöörama kaalule, kuna nad on tavaliselt ~30 kg rasked.
Kellele sobiks selline masin?
• Ivo, kes soovib osaleda offroad tõuksi võistlustel. Soovitame talle Power Zero mudelit Z10X 60v. Kahe mootoriga ülivõimas hea vedrustusega masin, millele on võimalik ka maastikurehvid panna.
Mida meeles pidada?
Aja jooksul ja sagedasel kasutamisel aku mahutavus paratamatult väheneb. Sellega koos ka sõiduulatus. Enamasti säilitavad akud oma mahutavuse 300-500 laadimistsükli järel. Parimad kannatavad isegi kuni 1000 tsüklit, enne kui mahutavus langema hakkab.
Erineva hinnaklassi tõukeratastel on ka erinev kandevõime. Euroopa turule toodetud tõukerataste maksimaalseks kandevõimeks on tavaliselt 100 kg.
Elektritõukeratta maksimaalsest kandevõimest suurema raskuse vedamine kahjustab mootorit ning tippkiiruse saavutamine ja tõusudest üles sõitmine on raske või isegi võimatu. See võib muuta garantii kehtetuks ning lisaks on ka sõitjale ohtlik, kuna puruneda võivad ka paljud teised komponendid, näiteks pidurid või vedrustus.
On vähe teada fakt, et paljud elektriõukerattad ei ole veekindlad. Üks suuremaid elektritõukerataste tootjaid on Hiina, mis valmistab rattaid enda kliima jaoks. Võib ka juhtuda, et veekahjustused ei kuulu garantii alla. Seega uurige hoolega, kas elektritõukeratas on veekindel ja kas veekahjustused kuuluvad garantii alla.
Paljusid tõukerattaid saab kokku voltida, et võtaks vähem ruumi ja oleks mugav endaga vajadusel kaasa võtta. Kas auto pakiraami, tuppa hoiule vm. On ka selliseid, millel saab aku eemaldada ning laadida mugavalt kodus või kontoris.
Selline võimalus on olemas Eestimaise tõukerataste tootja Velt Smart Scooter’i elektriõukeratastel:
Hea asi maksab!
Üks kindel soovitus on vaadata “premium” ja/või “rahva valiku” brändi suunas (näiteks Power-Zero, Kaabo, Inokim Dualtron, Segway Ninebot). Siis saate kindel olla, et sõiduvahend koosneb kvaliteetsetest ja töökindlatest komponentidest. Oluline on ka see, et need tooted on palju ohutumad võrreldes odavate Hiina mudelitega, mis lähevad katki sõidu ajal või süttivad põlema laadimise ajal.
Igale maitsele leidub midagi! Tähtis on vaid aru saada, mida vaja on ja milleks. Kui tõukeratta kaal on tähtis, siis tuleb vaadata kompaktsete mudelite suunas. Kui maksimaalne distants on tähtis, siis tasub vaadata aku mahutavust. Kui on vajalik hea vedrustus ning võimas mootor ning suur aku, siis tasub vaadata power-tõuksi suunas.
Mõnikord on soovid nii spetsiifilised, et tõukerattamaailm ei ole võimeline veel kõiki soove täitma, kuid õnneks on kõrval ka elektrirattad, millega saab sõita kaugemale (kuni 150km ühe laadimisega) ning mis kasutavad selleks vähem energiat
Kevadiste soojade ja kuivade ilmadega tekib tahtmine minna välja ning nautida värsket õhku ja päikesepaistet peale pikka ja pimedat talve. Praegu ongi õige hetk tuua välja oma kaherattaline sõber ja minna sõitma. Kuid enne teele asumist tasub kontrollida, kas jalgratas on sõidukorras ja vajalik turvavarustus olemas.
Kõige tähtsam roll on kiivril. Kuigi kiivri kandmine on kohustuslik ainult alla 16-aastastele lastele, on see siiski kõigile rattaga liiklejatele rangelt soovituslik. Austraalias läbiviidud uuringutes tuvastati, et kergliikuri juhi surmaga lõppenud õnnetustes oli 43% juhtudest surma põhjustajaks peavigastus. Seepärast on oluline kergliikuriga sõitmisel kaitsta eelkõige pead.
Lihtsalt kiivri olemasolust ei piisa. Et kiivrist kasu oleks ja see Sind ka kaitseks, peab olema täidetud mitu tingimust – õige suurus, õige tüüp, kellele mõeldud. Valiku llihtsustamiseks toomegi välja, mida sobiva kiivri valikul silmas pidada.
Kiivrite tüübid
Olenevalt sellest, kas oled algaja või kogenud sõitja, tuleb valida oma sõidustiilile vastav kiiver, et sõit oleks turvaline. Sobimatu kiiver mitte ainult ei muuda olemist ebamugavaks, vaid on õnnetuse korral ka lausa ohtlik. Seega vali endale peakaitse, mis sobib Sinu sõiduharjumusega, et nautida turvalist ja mugavat sõitu. Igapäevaseks rahulikuks sõiduks linnas ei ole vaja kanda rattasõiduspordi jaoks mõeldud kiivrit. Järgnevalt on välja toodud kolm levinumat tüüpi.
Maastikusõidu- ja matkakiiver
Maastikusõidukiivrid on suuremad ja kinnisemad, kattes pead rohkem kui teised kiivrid. Põhjus selles, et maastikul sõites kukutakse tavaliselt igas suunas – ettepoole, selili, külili – vastupidiselt näiteks maanteesõidul, kus tavalised kukkumised on just suunaga ettepoole. Seetõttu ka kiivri suurem katvus, et pea oleks igast suunast tulla võivate põrutuste eest võimalikult palju kaitstud, eriti kukal ja oimuluu.
Maastikusõidukiivrite õhuavad on disainitud nii, et nad pakuvad jahutust just väiksema sõidukiiruse puhul. Ventilatsiooniavad on neil suuremad ja neid on vähem, mis tähendab, et ka müratase on neis suurem, eriti kiiremini sõitmisel.
Maastikusõidukiivritel on tavaliselt ka viisor või “nokk” kaitseks tolmu, pori ja päikese eest ning õhuavade ees on putukakaitse.
Maanteekiiver
Enamus kukkumisi maanteel on suunaga ettepoole. Seega on kiivrid ehitatud nii, et pakuks kaitset just pea esiosale ning külgedele. Maanteekiivrid on kergemad, neil on rohkem ventilatsiooniavasid, mis pakuvad jahutust just suurel kiirusel sõitmisel. Paljud maanteekiivrid on valmistatud süsinikkiust komposiitmaterjalist, mis on tugevam ja kergem materjal kui paljud erinevad plastikud. Paljude uusimate disainilahenduste eesmärk on pakkuda hoolikalt läbimõeldud õhuavadega ja väiksema õhutakistusega kiivrit, et intensiivse sõidu ajal pea üle ei kuumeneks. Tavaliselt ei ole kiivritel kaasas viisorit ehk “nokka” päikesevarjuks. Maanteesõidul on jalgratturi asend rohkem ettepoole, pea allapoole ja viisor lihtsalt varjab ratturi vaatevälja.
Kõige kergemad kiivrid võivad kaaluda isegi vähem kui 200 grammi, kuid nad on ka tavapärasest kallimad. Suurt tähelepanu pööratakse kiivrite aerodünaamilistele omadustele, et õhutõke oleks võimalikult väike. Kiivrid on seega palju siledamad ning õhuavasid on vähem.
Maailma kõige kergema kiivri on välja töötanud Itaalia bränd Limar. Ultralight+ mudel on tootmises olnud juba mitu aastat, kuid see on veel tänaseni väga nõutud oma väga kerge kaalu pärast – M suurus kaalub 175 g, L suurus 210 g. Ka meil Velomarketis on valikus siiani maailma kergeima kiivri rekordit hoidev Limar Ultralight+ mudel!
Limar on sponsoriks kauaaegsetele profiratturimeeskondadele nagu Astana-Premiere Tech (al 2017) ja Gazprom-RusVelo (al 2019). Mõlema meeskonnaga tehakse koostööd kiivrite arendamises disainist kuni testimiseni. Ultralight+ kiivritel on olnud oma roll meeskonnaliikmete heade tulemuste saavutamisel. Limariga sõidetakse ka Tour de France’il – profiratturitele pakutakse alati parimatest parimat, ühendades endas aerodünaamika, ventilatsiooni, kaalu ja turvalisuse.
Linnasõit, igapäevane sõit
Selleks mõeldud kiivrid on ehituselt ja funktsioonilt palju lihtsamad. Kuna ratturi sõidukiirus on väiksem ning eesmärgiks pole intensiivne sporditegemine, pole vaja kiivri disainis muretseda näiteks õhutakistuse vähendamise pärast. Õhuavade hulk on neil väiksem, välimus lihtsam ja vähem sportlikum.
Velomarketis on suur valik Nutcase kiivreid, mis on just igapäevaseks linnasõiduks mõeldud. Nutcase kiivrid näevad välja väga trendikad ja toredad.
Kiivri ehituse ja turvalisuse standard
Kiivri ülesanne on õnnetuse korral kaitsta sõitja koljut ja aju. Korralik kiiver hajutab löökjõu, säästes sõitjat võimalikult efektiivselt tugevast põrutusest ja traumast, päästes isegi elu.
Kiiver koosneb kolmest komponendist:
pealmine tugev kaitsekest – kaitseb kiivri voodrit teravate torgete ja rebenemise eest. Sile kest libiseb pinnasel paremini ega jää kergesti kuskile kinni, hoides ära kaela kahjustavad järsud jõnksatused.
pehme vooder – neelab endasse löökjõu, vähendades sellega peale ning ajule põhjustatavat traumat.
kinnitusrihm lõua all – et kiiver õnnetuse hetkel kindlalt peas püsiks.
Kiivrid on valmistatud vahtpolüstüroolist, mis tugeva löögi korral hajutab löögijõu kiivri sees laiali. Kuna vahtmaterjal on ise pehme, peab selle ümber olema tugev pealmine kest. See kest on sile, mis laseb kiivril mööda pinda libiseda, et kiiver kuskile kinni ei jääks. Nii hoitakse ära võimalikke kaelavigastusi. Enamus väliskesti on valmistatud plastikust, kuid on ka kallimaid kiivreid, mille väliskest on süsinikkiust komposiitmaterjalist – see on tugevam ja kergem kui plastik.
Turvalisus
Kuidas kontrollida kiivri vastavust turvalisuse nõuetele? Kiivri sees on vastav kleebis – uus kvaliteetne kiiver on kindlasti märgistatud CE EN1078 märgisega. Lisaks on veel teisigi tegureid, mis võivad kiivri valimist mõjutada.
MIPS süsteem
Õnnetusjuhtumite kaudu on ilmnenud, et kuigi kiivri ja pea vigastused paistavad olevat minimaalsed, võib aju siiski saada suuremaid põrutusi. Aju pole kolju küljes kinni, seega saab ta koljusiseselt raputada ning ajukahjustuse oht on suurem. Tugeva löökjõu ja põrutuste vähendamiseks on välja töötatud uus süsteem – MIPS (Multi-directional Impact Protection System).
MIPS on kasutusel järjest rohkematel uue põlvkonna kiivritel. Kiivri voodri külge on pandud “loksuv” kiht, mis võimaldab kiivril pea suhtes vähesel määral liikuda, neelates löökjõudu veelgi. Kuigi MIPS kiht liigub kõigest paar millimeetrit igas suunas, on selle mõju traumade ja ajukahjustuste ära hoidmisel märkimisväärne.
Järgnevast minutipikkusest videost on piltlikult näha MIPS süsteemi töötamas:
Kiivri arendamine on suur ja laiahaardeline töö. Lazer kiivrite tootejuhi Audrey Yu sõnul võtab uue kiivri valmistamine aega vähemalt aasta. Selle aja sisse mahub visandamine, projekteerimine, 3D mudelite valmistamine, testimine, proovikiivrite valmistamine, sertifitseerimine ehk nõuetele vastavusse viimine, vastupidavuskatsete läbiviimine ja graafilise disaini tegemine. Alles siis, kui kõik eeltoodud punktid on täidetud, saab laiema tootmise peale mõelda. Turvalisemate ja efektiivsemate (ja kallimate) kiivrite valmistamisel pikeneb aeg ligi kahe aastani.
Pildil MIPS süsteemiga kiiver seestvaates
Kuidas valida parajat kiivrit
Väga oluline on, et kiiver oleks täpselt paras, sest just siis püsib kiiver õnnetuse korral kindlalt peas ja saab pakkuda maksimaalset kaitset. Järgnevalt mõned olulised punktid, mida kindlasti järgida kiivri valimisel.
Suurus
Tavaliselt on kiivrid jaotatud kolme suurusjärku:
väike (small – S)
keskmine (medium – M)
suur (large – L)
Täpne suurus erinevatel tootjatel nendes vahemikes siiski erineb. Näiteks M suurus võib erinevatel brändidel olla tegelikkuses mõõtmetelt erinev. Seega tasub oma pea ümbermõõt ise mõõta ning vaadata, mis suurusjärku Sinu mõõdud ühe brändi puhul sobivad.
Mõõt võetakse pea kõige laiemast kohast, umbes kaks sentimeetrit kulmujoonest kõrgemalt.
Juhul, kui oled kahe suuruse vahel, siis pigem vali väiksem. Suurem on tõenäoliselt liiga suur, kuid väiksem püsib paremini peas. Võid proovida ka rattamütsi kiivri alla panna, kui kiiver on tõesti natuke suurem kui võiks olla.
Kinnitamine
Kõigepealt peab kiivri sättima pähe õigesse asendisse. Peakaitse ei tohi vajuda liiga ette ega taha. Selleks mõõda otsmikul kulmude kohal kahe sõrme laiune vahe – sellisele kõrgusele peab jääma kiivri esiosa.
Kiiver peab peas püsima ilma lõuaaluse rihma abita ka siis, kui pead kallutada ette-taha-küljele. Rihmad on selleks, et õnnetuse korral ei kukuks kiiver peast.
Paljudel kiivritel on olemas sisemine reguleeritav kinnitussüsteem, mis moodustab pea ja kukla ümber võre. Sellega püsib kiiver kindlamini ja mugavalt peas. Siiski on oluline, et kiiver ise sobiks Sinu pea kujuga, sest kinnitussüsteemist üksi korralikuks kaitseks ei piisa. Kõikide brändide kiivrid ei pruugi igaühele sobida. Itaalia kiivrid on tavaliselt kitsamad, Ameerika kiivrid on rohkem ümaramad. Pea ümbermõõtu on kerge võtta, kuid kas kiiver just Sinu peakujule sobib, saab teada ainult pähe proovides.
Kui kinnitussüsteem on parajaks keeratud, tuleb reguleerida lõuaalune rihm. Kinnise rihma ja lõua vahele peab mahtuma üks sõrm ning rihmad peavad kõrvade ümber moodustama V-kuju. Mõlemaid kohti peab olema kerge kohandada ja nad peavad olema kindlalt paigas.
Kui kinnitused parajaks reguleeritud ja kinnitatud, tee suu pärani lahti. Kui tunned, et kiiver surub parajalt vastu pealage, siis on kiiver paras. Kui kiiver vastu pealage ei lähe, tõmmake rihma rohkem pingule. Nii on kindel, et õnnetuse korral püsib kiiver peas.
Veendu, et kiiver ei pigistaks ega suruks kuskilt. Kui nii on, siis ei ole kiiver sobilik kas suuruse või kuju poolest ja tuleb välja vahetada.
Kui Sa kannad prille, siis proovi kiivrit koos nendega, sest olenevalt kiivri kujust ei pruugi prillid kiivri alla alati mahtuda. Veendu, et kiivri kest ega kinnitussüsteemid ei puutuks prilliraame.
Kokku võttes – kiivri kandmisel kehtib valem: 2V1
2 – pähe panekul jälgi, et kiiver oleks kulmujoonest kahe sõrme jagu kõrgemal
V – rihmad oleksid pinguldatud nii, et kõrv jääb kahe rihma ehk V-kuju vahele
1 – kinnitatud rihma ja lõua vahele mahub üks sõrm (väikestel lastel kaks sõrme)
Pea meeles, et ükskõik kui hästi kiiver Sulle ka ei sobi, pole sellest vähimatki kasu, kui see pole korralikult kinnitatud.
Siin on lühike video maanteeametilt, kus näidatakse selgelt, kuidas kiivrit kanda ja mida meeles pidada:
Kiivrid lastele
Laste kiivrid ei erine täiskasvanute omadest. Kuid on siiski mõned olulised punktid, millele tähelepanu pöörata. Ka lastele peavad kiivrid olema täpselt parajad. Väga ohtlik on mõtteviis – jätame kasvuvaru. Halvasti istuv kiiver ei paku mingit kaitset. Kiivrit peab kandma selleks ettenähtud ajal ja tegevusel. Kiivrit pole vaja peas hoida, kui lapsed tegelevad millegi muuga peale sõitmise. Mänguhoos võib kiiver kuskile kinni jääda ning tõmmata rihma lõua alt liiga pingule, näiteks mõne mänguplatsi atraktsiooni või puu oksa külge. Laste kiivritel on tihti viisor/nokk silmade kaitseks päikese eest, õhuavad pea jahutamiseks. Kiivrid on mitmeti parajaks reguleeritavad. Mõnedel on rihmad magnetkinnitusega, mida on lapsel mugavam kasutada. Väikelastele ja veidi suurematele on valikus vahvaid värvilisi kiivreid. Kuueaastastele ja vanematele lastele mõeldud kiivrid on sisult nagu täiskasvanute kiivrid.
Kindlasti peab vahetama kiivri juba peale esimese õnnetuse juhtumist. Lööke saanud kiiver ei ole enam vastupidav, sest isegi suhteliselt väikese põrutuse korral tekivad kiivrisse praod ning see pole enam turvaline. Löögijõudu endasse neelav sisemine pehmenduskiht on ehitatud ainult ühekordseks “kasutamiseks”. Vastupidavam materjal teeks kiivri aga liiga raskeks.
Kiivritel pole kindlat aegumise kuupäeva, kuid paljudel tootjatel on soovituslik ajavahemik kiivri väljavahetamiseks. Kui juba kiivri värv on tuhmunud või kinnitusrihm narmendab, on ta ammu kasutuskõlbmatuks muutunud. Kuigi pehmendusmaterjal ise ei pruugi vananeda, on kiivril palju teisi komponente, mis võivad ajaga kuluda ja laguneda, näiteks liimid ja lahustid.
Ära viska ega põruta kiivrit ilmaasjata. Tootjate ühine seisukoht on, et nädalas mitu korda kasutatava kiivri peaks välja vahetama nelja-viie aasta tagant olenemata sellest, kui palju kiiver on saanud põrutada. Lihtne reegel on, et kiivri eest peab hoolitsema – ei viska ega põruta ilmaasjata.
Puhasta peakaitset regulaarselt. Ära kasuta tugevaid puhastusvahendeid, tavalisest seebist ja pehmest lapist piisab. Pehmenduspadjakesi saab eemaldada ja pesta eraldi.
Hoia kiivrit jahedamas ja kuivas kohas. Soojemates temperatuurides vananevad kiivri erinevad komponendid kiiremini ja muutuvad rabedaks (näiteks liim). Ei tohi kanda kiivrit, millel on nähtavad kuumuskahjustused – “mullitav” materjal, mõrad, muutunud värv või pleegitus.
Ära laena oma kiivrit teistele. Sa pead täpselt teadma, kuidas kiivrit on kasutatud ja kas see on saanud suuremaid põrutus. Pead olema kindel, et peakaitse on ikka kasutuskõlblik.
LÕPULAUSE
Loodetavasti Said ülevaate erinevatest kiivritest ja näpunäidetest ning kõige olulisema kaaslase valimine on nüüd palju lihtsam. Velomarketis on sportimiseks ja igapäevasteks sõitudeks tarvilikke kiivreid nii suurtele kui väikestele. Tule külla, aitame meelsasti!
Kui Sina oled üks nendest, kes muretseb oma jalgratta varastamise pärast, siis sattusid õigesse kohta!
Esmalt tea, et Su mure on igati põhjendatud. Statistika kinnitab, et rohkem kui tunniks ajaks lukustatud jalgratta järelvalveta jätmine tänaval annab varastele tihti piisavalt aega, et lukk lahti murda ja jalgrattaga ära sõita. Kuidas seda siis vältida? Õige luku valimine tundub olevat keeruline protsess, kuid kui Sa tead, milliseid faktoreid vaadata, siis tegelikult on kõik lihtne. Järgnevates lõikudes teeme kindlaks, millist lukku Sul vaja oleks. Otsustame Sinu vajaduste põhjal, kui turvalist lukku Sa vajad, vaatame üle, mis tööriistadega vargad lukke lahti murravad, ning sukeldume erinevatesse lukutüüpidesse.
Mida varas mõtleb?
Oled sa vahel mõelnud, kui lihtne oleks Sinu ratast varastada? Sedalaadi mõttekäigule aitavad vastust leida kaks küsimust: Esiteks – Kui kaua Sinu ratas enamasti järelvalveta lukus on?
Teiseks – Kui keeruline on ratast lahti muukida?
On kahte sorti vargaid – professionaalsed ja soodsale juhusele lootvad vargad. Viimased on sellist tüüpi pikanäpumehed, kes nähes halvasti lukustatud või – veel halvem – lukustamata ratast, kasutavad võimalust rattaga kiirelt ja mugavalt ära sõita. Professionaalsete varaste sihtmärgiks on kallimad rattad. Olenemata ratta lukust, peavad nad plaani ja harivad end luku lahti murdmise osas. Professionaalne varas võib kalli ratta kättesaamiseks olla valmis isegi teie garaaži või suvilasse sissemurdmiseks. Selliseid rattaid ei tohiks kindlasti kauaks järelvalveta jätta.
Luku avamiseks on mitmeid võimalusi. Varaste tööriistadeks võivad olla haamer, tangid, nuga, rauasaag ning muud teravad esemed. Võtmega lukku on võimalik ka lahti muukida. Internetist saab üsna lihtsalt tellida erinevaid lukumuukimise komplekte, mida on võimalik guugeldades kasutama õppida. Koodiga lukkude puhul on süsteem enamasti sarnane ning sellist tüüpe lukke on võimalik näiteks Youtube`i videote põhjal küllaltki kergelt lahti muukida. Kõik eelnev aga sõltub ikkagi luku kvaliteedist. Odavaid ja ebakvaliteetseid lukke avab varas kiiremini kui kvaliteetsemaid ja kallimaid jalgrattalukke. Sestap tulekski valida endale lukk, mis hoiaks varaste sügelevad näpud tagasi, mitte ei annaks neile lootust, et see on muugitav või lõhutav.
Kuidas ma teada saan, kui turvalist lukku mul vaja on?
Ketaslõikuriga läbi lülilukkude ja kettlukkude lõikamine teeb palju lärmi ja võtab aega. Tangidega odavamast trosslukust jagu saada ei ole väga keeruline. Seega see, kui turvalist lukku Sul vaja on, sõltub eelkõige sellest, kus sa oma ratast lukustad ning kui kauaks ratas järelvalveta jääb.
Kui kahe või enama küsimuse vastused jäid “Suure riski” veergu, siis oleks Sul vaja suurema turvalisusega lukku. Kui aga kahe või enama küsimuse vastused jäid “Väiksema riski” veergu, siis saad hakkama madalama turvalisusega lukuga.
Turvalisuse hinnang
Valdav enamus lukutootjaid märgivad pakendile luku turvalisuse hinnangu. Mõnel juhul on see kümnepallisüsteem, teisel aga rohkem/vähem, Osad tootjad kasutavad pronksi, hõbedat ja kulla markeeringut, et kirjeldada toote turvalisust. Need on head esimesed indikaatorid, mida vaadata, mõeldes sellele, kui kaua see lukk vargale peavalu tekitada suudab.
Kui hästi minu jalgrattalukk peab vastu tangidele?
Teine tähelepanek võiks olla see, kui paks või õhuke on lukk, ja millisest materjalist valmistatud, sest ainult heast lukustussüsteemist ei piisa. Jalgrattalukku valides küsi endalt kindlasti, kui hästi see lukk tangidele vastu peab? Vastus oleneb mitmest aspektist (tangide suurusest, luku materjalist), kuid rusikareegel on see, et luku paksus on peamine faktor. Loomulikult loeb palju ka luku materjal ja tehniline pool. Näiteks 15mm paksuseid trosslukke on lihtsam läbi lõigata kui 15mm kettlukku. Kõige tugevamad jalgrattalukud on valmistatud karastatud terasest, mida tangidega lõigata pole võimalik.
Kas peaksin valima rattalukku suuruse ja mugavuse järgi?
AXA brändi U-lukk Newton on kõrgelt hinnatud lukk ning selle turvalisuse aste on 15. Nimetatud lukk on 14 cm pikk ja alati ei ole võimalik ratast lukustada rattahoidjasse. Pea meeles, et AXA Newton rattalukkudega võib olla keeruline ratast lukustada puu, posti või pingi külge. Sobiva kinnituse olemasolu korral on aga tegemist väärt abilisega. Lukk võib tundud suur aga ära lase ennast sellest petta, sest tegemist on väga keskmises suuruses lukuga.
Lühikest lukku omades võib raisata väärtuslikku aega, otsides piisavalt peenikest posti, et ratas turvaliselt lukustada. Teisest küljest on väiksemat lukku raskem lõhkuda. Kui Sul on kindel koht, kuhu ratast ka väiksema lukuga õigesti lukustada, siis soovitame pigem seda võimalust kasutada. Luku pikkus võiks olla umbes 20 cm. Siis ei teki probleemi, et ei ole võimalik ratast kuhugi lukku panna. Kui on aga kindel koht, kus pidevalt ratast lukus hoida, siis vali endale väikseim võimalik lukk.
Luku hoiustamine rattaga sõites
Kui sa võtad ratta lukust lahti ja pead sellega sõitma hakkama, siis on vaja lukk endaga kaasa võtta. Erinevaid lukke on võimalik sõidu ajal erinevat moodi hoiustada. Mõne luku saab lenksu ümber mässida, mõne ümber piha kinnitada, mõnda peab seljakotis kandma. Lülilukkude puhul annavad tootjad kaasa koti, mis kinnitub lihtsalt raami külge. See on väga mugav viis lukku sõitmise ajal hoiustada ning ei riku kuidagi rattaraami. Trosslukk on kaalult kerge ja painduv, seda on võimalik hõlpsasti ümber lenksu, raami või pakiraami mässida. Kuid meeles tuleb pidada, et ainult trosslukkudega lukustatud rattad on tangidega vargale lihtne saak.
Suuremate ja raskemate lukkude puhul nagu kettlukud ja U-lukud, mis tulevad raami kinnituseta, on lenksule või raamile kinnitamine ebamugav. Nende puhul soovitame lukku hoida seal, kus ratast pargite. Kui aga vaja liigelda ja lukk kaasa võtta, siis võib luku panna seljakotti või jalgratta korvi. Sportides võib kaasa võtta eriti väikseid lukke, mida on mugav taskus kanda. AXA Roll 75, mis saabub varsti meie poodi, on just üks sellistest, mida on võimalik taskusse pista, kuid nende lukkude turvatase on suhteliselt madal.
Kuidas oma jalgratast korrektselt lukustada?
Jalgratta korrektse lukustamise peamised reeglid on:
Lukusta jalgratas millegi kindla külge. Vali post, mis takistab luku üle libisemist ning mida ei saa maast lahti tõsta.
Lukusta oma jalgratas hästi valgustatud ja tiheda käidavusega piirkonda. See on vähem ahvatlev varastele, kes ei taha riskida sellega, et neid nähakse. Rahvarohkes kohas ei saa varas 100% kindel olla, et ratta omanik samuti läheduses ei viibi.
Veendu, et koht, kuhu Sa ratast lukustad, ei oleks lihtsalt lõigatav või murtav. Tugeva ja turvalise lukku kasutamine ei muuda teie ratast kättesaamatuks, kui ratas on lukustatud väiksema puu, aia või mõne nõrgema posti külge. Vargal on võimalik need objektid läbi saagida või pooleks murda ning ratas suhteliselt kiiresti ära varastada.
Lukusta jalgratas alati ümber raami. Võimaluse korral lukusta ka esi- ja tagaratas. Suurim viga, mida teha, on ainult esi- või tagaratta lukustamine. Selline lukustamisviis annab varastele võimaluse esi- voi tagaratas lahti teha ning ülejäänud jalgrattaga minema kõndida. Rohkem kui ühte lukku investeerimine on väärt otsus. Eriti juhul, kui Sinu jalgratas tõmbab välimusega palju tähelepanu. Võimaluse korral soovitame lukustada ühe tugeva lukuga raam, teisega aga esi- ja/või tagaratas.
Rohkem kui ühe luku kasutamine muudab jalgratta varastele keerulisemaks saagiks. Tõsi on see, et kõiki lukke on võimalik lõpuks katki teha, mis tähendab, et kõiki rattaid on võimalik varastada. Seega on vaja jalgratas varastele võimalikult vähekutsuvaks muuta.
Ühed populaarsemad rattalukud Eestis on trosslukud. Trosslukud on valmistatud omavahel põimunud metallkiududest, mis on kaetud kummi või muu materjaliga, et kaitsta ratast kriimustamise eest. Selliseid lukke on saadaval nii võtme kui ka personaalse koodi kombinatsiooniga. Trosslukku on mugav sõidu ajal raami küljes hoida, ning see mahub ilusti seljakotti.
Parimad omadused on nende lukkude kaal ning elastsus. See lukk võimaldab mugavalt lukustada mitut ratast ning olenevalt puu jämedusest ka ümber selle. Peab arvestama aga sellega, et kahjuks isegi, kui trossil on mingi kate või turvis ümber, siis tavalised lõiketangid saavad sellest enamasti jagu. Soovitan seda lukku juhul, kui tõesti on selline kiire ära käimine, või kui Su kaherattaline ei ole liiga kallis. Ühelt poolt on see kompromiss ja teiselt poolt peaksid olema valmis välja käima uue ratta hinna. Suurema turvalisuse tagamiseks kasuta trosslukku koos mõne muu tugevama lukuga.
Eelmise hooaja populaarseim lukutüüp Velomarketi klientide hulgas oli lülilukk. Need lukud on turul uuemad, kuid siiani täitnud oma eesmärki nii, et inimesed on hakanud lülilukke rohkem usaldama. Lülilukk jääb pigem natukene kallimasse hinnaklassi, kuid ta on oma hinda väärt. Lülilukud koosnevad terasplaatidest ja neetidest, mis hoiavad plaate omavahel koos ja panevad need vastastikku liikuma. Tegemist on omadustelt hübriidse lukuga, mis jääb keti ja U-luku vahele. Enamikel neist on komplektina kaasas mugav raamile kinnituv lukuhoidja, et rattur ei peaks lukku ise kogu aeg kaasas kandma. Samas on see väga kompaktne ja mahub seljakotti või isegi suuremasse taskusse ilusti ära.
Eestis on laialt levinud teadmine, et kettlukk on turvaline. Kettlukud on kokku pandud mitmest ketilülist ning kaetud näiteks kummi või tekstiiliga. Nõrgemaid kette on võimalik tangide ning suure jõuga pooleks teha, kuid tugevamate lõhkumiseks tuleks kasutada siiski elektrilist lõikurit. Kettluku teeb varastele ebamugavaks veel see, et kui varas peaks hakkama seda näiteks akuga ketaslõikuriga saagima, siis kett kipub vingerdama ja ei püsi paigal. On üsna ebamugav ja keeruline ühe käega ketti pingul hoida ning teise käega saagida. Lisaks hakkab selline tegevus avalikus kohas kindlasti silma. Selle lukuga tuleb kaasa nii võti kui ka personaalne kood. Kuigi kettlukk on väga turvaline, on ta kaalult kõige raskem ja teda on keeruline sõidu ajal raami küljes hoida. Sellegipoolest on kettlukuga ratast lihtne lukku panna. Mida pikem kett, seda mugavam on kinnitamine ja raskem on lukk!
Luku nimetus tuleb sellest, et terasest väänatud osa on “U” kujuline ning kinnitub terasest kangile. See on hea kooslus, sest tagab kvaliteetse vargasvastasuse, olles samal ajal ka kergesti kasutatav ning mitte nii raske, et ei suudaks kaasas kanda. Loomulikult on tegu ka fikseeritud profiiliga ehk seda ei anna käekotti või seljakotti kokku väänata. Juhul, kui soovite mõne jämedama asja külge oma kallist kaherattalist kinnitada, siis ei pruugi see ulatuda. Sellise luku puhul kasutatakse avamiseks üldiselt võtit, mis on ühtlasi üks turvalisemaid meetodeid. Reaalsuses on nende lukkude turvalisus varieeruv. Pigem oleneb see terase kvaliteedist, sulamist ning selle jäikusest. Samuti mängib rolli luku mehaanika, ehk mis materjale on seal kasutatud jne. Kui sa otsid tuntud brändi lukku, mida saaks kasutada enamikel juhtudel, siis on U-lukk enamasti hea valik.
Ülejäänud lukud
Tihti leiame erinevaid uusi lahendusi, mida varem näinud pole. Selliste lukkude puhul võime arvestada, et tegemist ei ole klassikalise lukuga ning vargad ei pruugi selliste süsteemidega kursis olla. Samas võib see näidata, et luku tootjal pole veel piisavalt kogemusi ning ta tahab lihtsalt teistest eristuda.
Mõned soovitused veel
Väldi kasutatud lukkude ostmist internetist. Võid saada luku, millel polegi võtit, või luku, mis on kahjustada saanud. Hoia oma varuvõtit kodus turvalises kohas ja tee varuvõtmete jaoks näiteks eraldi võtmekomplekt. Kui plaanid osta jalgrattalukku, mis pakub varastatud jalgrattale garantiid, siis esmalt tutvu põhjalikult garantii tingimustega.
Kokkuvõtteks
Kui jätad jalgratta tihedalt asutatud linnas järelvalveta kauemaks kui üks tund, siis kasuta lukustamiseks vähemalt kahte lukku. Lukusta ratas alati millegi kindla külge! Jälgi kindlasti, kas luku pakendile on märgitud turvalisuse aste. See tähendab, et toode on tootja poolt testitud. Jälgi ka luku paksust ning materjali. Kui Sul tekkis lisaküsimusi luku valimise kohta, siis võta meiega ühendust ning aitame hädast välja! Velomarketi veebipoest leiad laia valiku turvalisi lukke . E-POODi saad siit!
Äge uus mudel Giant meeskonnalt, mis hõlmab endas kõike, mida üks kiire ratas peaks.
Gianti üheksanda põlvkonna TCR on eemaldunud oma kolme suurusega kontseptsioonist, sest nüüd on saadaval jalgrattad kuues erinevas mõõdus alates XS-st kuni XL-ni. Reguleeritava lenksu ja sadulaposti pikendusega pakub uus Giant ratturile erinevate nurkade ja sõidupositsioonide valikuvõimalusi. Varasemast kuulus “Total Compact Road” teemanti kujuline raam ja fännidele meeldinud maanteesõiduratastele omased teravad nurgad disainis on jäetud alles.
Selle läbiproovitud ja usaldusväärse teemantraami kujuga püsimine tähendab, et Giant on vastu pidanud üldisele rattadisainerite survele, et teatud sõidupositsioonidele mugavuse suurendamise eesmärgil kasutada väiksemat tagumist raamikolmnurka.
Selle asemel kasutab Giant D-kujulist süsinikust sadulaposti, et summutada vibratsiooni ja pakkuda aerodünaamilist eelist. Paljude professionaalide sõnul mugandub hästi kujundatud süsinikust sadulapost sõidu ajal kiirusega, mis on 100x suurem kui terasraamil. Selline lahendus pakkub suuremat sõidumugavust ja palju vähem vibratsiooni.
Esmapilgul meenutab 2021. aasta TCR eelmise aasta mudelit, kuid vaadates terasemalt näete, et iga raamitoru detail on kammtail profiilide abil aerodünaamiliseks vormitud. Selline trimmitud ja aerodünaamiline raam on loodud tuule “petmiseks”. Tekitades sõidu ajal füüsikalise lennukitiiva efekti ning muutes sõidu ajal tekkiva tuule vähem mõjuvaks ja häirivaks.
Raam kasutab Giant’i Advanced-Grade Composite tehnoloogiat (suure jõudlusega toores süsinikkiud) ja kõigile mudeli katsetajatele meeldis, et see on hoidnud raamitorude kihid õhukesed selle asemel, et lisada aerodünaamika detaile ning muuta raamid selle tõttu paksemaks ning raskemaks.
Uus raami disain säästab 34 sekundit 40 km jooksul püsiva 200w võimsuse juures. Kuigi aerodünaamikat on väljaspool tuuletunnelit raske kvantifitseerida on TCR kindlasti varasemast märgatavalt kiirem.
Raami tagumises osas on Giant’i teerajajana tuntud ja palju jäljendatud D-kujuline süsinikust sadulapost. Oluline detail, et tasakaalustada ratta agressiivset olemust ja jäikust ning pakkudes järeleandvust ja mugavust.
Velomarketis hetkel müügil olev Maanteeratas Giant TCR Advanced Pro 2 Disc Carbon on otseselt sama tooteseeria ning selle ratta loomisel on kasutatud kõiki samu põhimõtteid.
Uhiuus TCR Advanced Pro Disc annab teile võimaluse nautida tippklassi sooritust tõusudel, kurvides ja langustel. Ratas võimaldab kihutada nii mägedes, kui ka tasasel maal, kasutades uut kergemat aerotöödeldud raami. Shimano 105 komponendid, süsinikust raam, Giant SLR-1 jooksud ja ülivõimekas aerodünaamiline maantee geomeetria. TCR Advanced Prod Disc pakub poodiumiväärilist sooritust igas olukorras.
31.07.21 ootame Sind ja Sinu sõpru Kalamaja Velomarketi suvisele rattalaadale. Sissepääs on TASUTA 🚲⛺
Oodatud on kõik elektritõukeratastega, jalgratastega, elektriratastega, longboardide ja muude liikuritega Tallinlased ja pealinna külalised! Kõik liikurid on samuti kutsutud osalema meie suures ühissõidus. Sõidule registreerimine kohapeal 🙂 🛴 🛵
KAVA:
10:00 Laada avamine
11:00 – 13:00 Lasteprogramm (Vanuses 5 kuni 13)
14:00 Suur ühissõit
17:00 Laada lõpetamine
Väljas on suur hulk korraliku hoolduse läbinud kasutatud jalgrattaid ning piiratud koguses uusi mudeleid super soodsate hindadega! Kiirusta kohale juba hommikul, sest soodustused on piiratud koguses.
Kohapeal mängib muusika ning lisaks saab osta head-paremat süüa ja juua. 🎵🍔🍟
14:00 alustame kahe erineva ühissõiduga. Nimelt toimub sellel aastal nii Velomarketi jalgrataste ühissõit, kui ka elektritõukside ühissõit. 🚴♂️
Koguneme Velomarketi ees, Kungla ja Tööstuse tänava nurgal. Alustame Kalamaja vähemtuntud tänavatest. Raja täpsustame hiljem!
Sõitu juhivad ning infot marsruudi kohta jagavad Velomarketi rattapoe poisid ja tüdrukud. 💛
Tule kindlasti, sest sõit tuleb huvitav ja võib-olla avastad sinagi mõne uue koha, kus hiljem velotada. 😉
❌Sõidu alguspunktiks on VELOMARKET – Tööstuse 43
⏰Start on 14.00
🕙Sõidu pikkus on umbes 2 tundi
🚲Kiiver pähe!
🚲Sõbrad kaasa!
SÕIDUL OSALEMINE ON TASUTA ❤️
Sõidu trajektoor on umbes järgmine Start Tööstuse 43 > Kopli tänav > Maleva Tänav > Kopli liinid > Professorite küla > Stroomi rand > Manufaktuuri kvartal > Lõpp Tööstuse 43.
Jalgrattale kinnitatav trendikas kott BASIL City Shopper 
Jalgrattaga tööl käimine ei tähenda tingimata, et selga tuleb tõmmata sportlik dress. Jalgrattaga saab tööle sõita ka ülikonnas. Ja paljud sõidavadki! Üle terve maailma. Mõistagi on viisakama riietusega töökäiguks Eesti kliimas sobilik pikkade porilaudadega linnaratas. 
Osta Power Zero Z8 siit
