Kuidas jalgratast hooldada?

Mida sagedamini jalgrattaga sõidetakse, seda tihedamini tuleb ratast hooldada – kõik, mis liigub ka kulub. Jalgratta hooldamise sagedus sõltub ka sellest, millistes tingimustes  sõidetakse. Rattad, millega sõidetakse pigem maastikul või vihmase ilmaga, vajavad tihedamat hooldust kui need, mis korra kuus linnasõiduks välja võetakse.

Jalgratta koduseks hooldamiseks on vajalikud järgmised töövahendid:   

• puhastamiseks vajalik lapp,
• ketiõli,
• kruvikeeraja,
• kuuskantvõtmed, eelkõige 5 ja 6 mm,
• lehtvõtmed, eelkõige nr 13 ja 15.

Jalgratta puhastamine ja õlitamine

Jalgratta hoolduse puhul mängib olulist rolli regulaarne puhastamine. Selleks, et ratas puhas hoida, on hea kasutada lappi ning jalgratta puhastamise harja. Kui ei ole spetsiaalset harja, siis ajab asja ära ka vana hambahari vmt väiksem hari. Lappideks sobivad suvalised vanad särgid vmt tekstiil. Ketti tuleks soovitavalt õlitada paar korda kuus ja peale igat sõitu vihmase ilmaga. Üleliigne õli tuleb keti pealt lapiga eemaldada, muidu hakkab see kohe mustust koguma. Õlitamisega tasub tegeleda – kuiv kett ei kesta kaua. Kasuta keti õlitamiseks vaid spetsiaalset õli. Suvaline õli ei sobi kaugeltki sama hästi. Ketti võiks vahetada kaks korda aastas. Kui ketti pole õlitatud, siis veel sagedamini. Keti vahetamisega tasub tegeleda, kuna välja veninud kett hakkab hammasrattaid “sööma” ning mõne aja möödudes (teinekord piisab ka mõnest nädalast sõitmisest) tuleb vahetada välja kogu kupatus.

Kummide pumpamine

Kindlasti ei tohi unustada rattakummide regulaarset pumpamist, sest vajalik rõhk ei püsi seal üle nädala-paari. Õige rõhu vahemik on märgitud väliskummile. Soovitav on omada enda jalgrattapumpa. Eriti hea, kui pumbal on ka küljes manomeeter – mõõdik mis näitab täpselt, kui palju rõhku kummides parajasti on. Ettenähtud rõhuvahemik on enamasti päris lai. Täpse rõhu üle otsustamisel tasub eelkõige kaalutleda, kui tasane/auklik/pehme on tee, millel sõidetakse. Arvesse tuleb võtta ka jalgratturi kaalu – mida raskem jalgrattur, seda suurem võiks olla rõhk kummis. Näiteks tavalise linnaratta rõhk võiks olla enamasti vahemikus ca 3,5-5 baari. Kui tegu on perfektse kergliiklusteega siis võiks rõhk olla pigem 5 baari. Kui tee peale jääb ka kruusateed siis pigem 3,5-4 baari.

Pidurid

Pidurite reguleerimine on sõidu mugavust ja ohutust silmas pidades üks olulisimaid osi oma jalgratta eest hoolitsemisel. Enne sõitma asumist veendu, et pidurid on töökorras. Piduriklotsid või -kettad peavad olema õiges asendis, st haakuma veljega horisontaalselt ja täispinnaga. Piduriklotsid peavad olema veljest/kettast täpselt sama kaugel, st piduri lingi vajutamisel haakuma üheaegselt. Lisaks peaks piduri link reageerima piisavalt “äkiliselt”, mitte käima vastu lenksu.

V-pidureid saab tsentrisse kruttida piduriklotside juures paiknevate kruvide abil. Selleks läheb enamasti vaja kruvikeerajat, vahel ka väiksemat kuuskanti. Kui piduriklots ei haaku kogu pinnaga või on veljega nurga all, siis tuleb kuuskantvõtme abil klots lahti keerata, vastavate kausikeste abil õigeks keerata ning taas kinni kruttida. 

Hea õppevideo Youtubest:

Käiguvahetid

Mõne aja möödudes juhtub ikka ja jälle, et käiguvahetaja hakkab “kõrisema”.  Probleem enamasti selles, et käiguvahetaja trossi venimisest või põrutusest tingituna ei jookse kett täpselt hammasratta peal vaid kisub kahe hammasratta vahele. Abiks on käiguvahetaja mutri keeramine. Tagumisel käiguvahetajal on see trossi otsas, vt pilti.  Mutter on valdavalt plastmassist, vahel ka metallist ja mõeldudki näpu vahel keeramiseks. Mingeid tööriistu siin vaja pole. Kruvi tuleb keerata seni, kui käikuvaheti “kõrin” lakkab, st kuni kett jookseb taas täpselt hammasratta peal.

Kui kett tuleb maha või vastupidi, ei püsi kõige ülemise/alumise hammasratta peal, tuleb reguleerida stopperkruvi. Nende kruvide eesmärk on piirata käiguvahetaja liikumise ulatust täpselt nii palju, et kett saaks liikuda ülemisele/alumisele käiguvahetajale, aga samas ei tuleks maha. Stopperkruvisid lahti keerates käiguvahetaja liikumise ulatus suureneb, kinni keerates kahaneb.

Shimano Nexus käiguvaheti reguleerimiseks toimi järgnevalt:

• Vaheta käik keskmisele käigule (nr 2).
• Käiguvaheti paikneb tagaratta võlli otsas, mööda ratta raami jookseb selleni käiguvahetaja tross.
• Keera nr 10 võtmega trossi otsas paiknev kontramutter lahti. Kruti trossi kruvi (sõrmedega) selliselt, et näidik oleks käiguvahetaja aknas täpselt kahe joone vahel.
• Keera kontramutter uuesti kinni.

Lühike kontrollnimekiri iseseisvaks jalgrattahoolduseks:

Igal nädalal

• Kontrolli kummide rõhku, vajadusel pumpa juurde.
• Jälgi, et ratas pole “kaheksa”, juhtub tavaliselt suuremasse auku sõites või kõrgemat sorti kõnnitee äärelt alla hüpates. “Kaheksa” sirgeks kruttimiseks läheb vaja kodaravõtit.
• Kui oled sõitnud vihmaga, siis õlita ketti.

Kord kuus

• Puhasta kett põhjalikumalt ning õlita uuesti.
• Keera mutrivõtme ja kruvikeerajaga üle kõik mutrid/kruvid, mis su jalgrattal näha on. Sh porilauad, pakiraam, korv jmt.
• Kontrolli ratta kodaraid, vajadusel kruti kinni.

Kord poole aasta jooksul

• Kontrolli kas väliskummil on veel mustrit, vajadusel vaheta uue vastu.
• Kontrolli kas piduriklotsid pole liialt õhukeseks kulunud, vajadusel vaheta välja.
• Vaheta ketti, tõenäoliselt on välja veninud.
• Võta lahti käigu- ja piduritrossid. Tee kõri ning tross puhtaks ja lase sinna veidi õli.
• Kontrolli ega jooksud või kaelakauss ei logise, vajadusel keera kinni.

Mõned täiendavad soovitused jalgratta heas korras hoidmiseks:

• Hoia ratast siseruumides. Niiskus ja vihm ei ole kunagi metalli sõbrad.
• Jalgratas, millega on läbi tehtud kukkumine või väiksem avarii on kindlasti mõistlik tuua hooldusesse. Vaatame üle, kas kõik toimib korrektselt ning rattaga on ohutu sõita.
• Kui mõne hooldustööga ei saa ise hakkama, siis too jalgratas samuti töökotta. Vead/probleemid ei lähe ajaga paremaks vaid enamasti ikka hullemaks.