Tööstuse 43, Tallinn, Eesti´
Kauplus +372 508 3309
Töökoda +372 5301 8568

Tähesaju tee 31, Tallinn Eesti
Kauplus +372 5885 7752
Töökoda +372 5301 6938

info@velomarket.ee

Üldinfo +372 508 3309

Jalgratta kasutusjuhend

Artikkel ajakirjast jooksja.ee
Autor: Andres Lekko

Head rattahuvilised jooksjad! Talv on möödas, ilmselt on suusakilomeetreid piisavalt kogutud ning võib olla Tallinna lauluväljakul ka lühikestes pükstes ja kevadpäikeses viimased käärud tehtud. Alustame taas suvejuttudega.

Stsenaarium on järgmine. Kevad on küll käes, aga D-vitamiinivarud on lootusetult tühjenenud? Ilus jalgratas on korduvalt hooldatud ja kasitud, aga ikka veel seinal? Linnavalitsus on olemas, aga tänavat ikkagi puhtaks pole teinud? Ilm küll lubab, aga vahepeal tuletab meile parasvöödet meelde? Oled otsustanud minna päikesele lähemale, soojale maale. Ja vähe sellest, oled otsustanud seal ka ratast kasutada. Sellest seekord kirjutangi.

Kuidas valida reisi sihtkohta?

Üldiselt valib inimene reise selle järgi, kuhu ta soovib minna ja mida näha. Ega jalgrattaga koos reisideski midagi silmipimestavalt teistmoodi ole. Erinevus tekib siis, kui on ennekõike soov treenima minna.

Me oleme juba 25 aastat saanud vabalt reisida ning eestimaalastel on piisavalt infot, et leida igaühele oma sihtkoht. Mina soovitaksin keskenduda treeninglaagri kohavalikul mõnedele nüanssidele – eelkõige liiklustihedusele ja rattataristule.

Olen laagreid läbi viinud erinevates kohtades ja igaühel neist on olnud omad miinused. Küll on liiklus üksi rattaga ohutuks treenimiseks ebareaalne, küll on külast väljapääsemiseks vaja meeletut labürinti läbida, küll on toidupoed kaugel või on laagripaik sootuks mäe otsas. Seda kõike saab vastavalt oma soovile välistada. Ega asjata ole eestlaste jaoks Lõuna-Euroopas välja kujunenud kindlad kevadlaagrite piirkonnad: Hispaania lõunarannik, Mallorca, Toscana, natuke ka Horvaatia. Minu lemmik ja esimene armastus on Garda järve lõunakallas Itaalias.

Kindlasti peaks infot otsides pöörama tähelepanu sellele, millises seisukorras on maanteed. Kas need on piisava laiusega, et üksi sõites ei saaks autod sinust üle sõita? Mina oma laagrites julgestasin gruppi bussiga, seega neid probleeme meil ei olnud, aga lisandusid sootuks muud. Lisaks, kas teid on piisavalt, et laager tüütuks ei muutuks? Kas on piisavalt Eesti-sarnaseid lameteid, et pulsomeetri numbreid näitav punane värv ühe laagriga otsa ei saaks?

Rattataristu osa on ka kohalik usaldusväärne rattapood. Lotovõiduna kõlab võimalus käia laagris ära nii, et ei vajagi oma rattaga kõrvalist abi. Kui aga nii hästi ei lähe, siis selle mure lahendamiseks on super hea, kui laagripaiga läheduses on kuldsete kätega spetsialistiga mehitatud müügipunkt, kust saad abi, kui oma oskused otsa saavad.

Järjest rohkem on ka kohalikud lõunamaalased aru saanud põhjamaalaste võimalikust saabumisest ja avanud rattarendipunkte, kus ka kõige nõudlikumad spordihundid võivad leida Bolti enda kallikest koduseinalt kaasa võtmatagi. See tegevus muidugi eeldab väga tõsist usaldust ja tugevat taustakontrolli. Ei ole just meeldiv, kui peaksid kahemeetrisena läbi ajama poolteisemeetrisele inimesele konstrueeritud rattaga. Ma ei hakka isegi klassiviha õhutama, et mis saab siis, kui Di2 elektroonilise käimakasti omanikule pakutakse mehaanilise käigukastiga ratast.

Kuidas tehnika reisiks ette valmistada?

Keskendun siin hüpoteesile, et kasutad laagris/reisil oma ratast. Kõikvõimalikud täis-, liht-, üld- ja kevadhooldused on sul niikuinii oma lemmiktöökojas läbitud, eks ole? Nüüd lähed samasse töökotta ja lased oma ratta reisiks ära pakkida. Loomulikult, kui sul ei kasva kämblast just viis pöialt välja, saad seda ka ise kodus teha. Aga lemmikmehaanikule võid ikkagi kilo komme, pindi õlut või kolm hästi pikka paid viia, sest temalt saad suurepärase ning tihti absoluutselt täpselt koormasse sobiva suurusega kasti ja sinna juurde tonni pakendamispehmendusi ja kaablivitsasid.

Ratta pakkimisel tuleb eraldada väljaulatuvad osad: pedaalid, sadul ja lenks. Pedaalid liiguvad erisuunalistes keermetes, seega veendu, et parema (hammasrattapoolse) pedaali mahakeeramisel suunad võtit vastupäeva, vasakpoolsel päripäeva. Hea on ka pärastiseks kokkupanekuks see valem meelde jätta, et mitte üritada pedaale valele vändale installeerida (ma ei mainiks seda, kui ei oleks ise selliste tahtejõuliste inimeste pingutusi näinud).

Lenksu on ideaalne eemaldada nii, et stem jääb oma asendis kahvli külge. Sel juhul ei teki ratast kokku pannes vajadust kaelalaagreid reguleerida. Kuna oled oma rattal aastaid või isegi aastakümneid otsinud ideaalset sõiduasendit (ning selle lõpuks leidnud), tasub enne lenksu eemaldamist selle asend stemi suhtes ära märkida. Täpselt sama kehtib sadula kõrguse eelneva märgistamise kohta. Shimano Di2 elektroonilise ratta transpordil on sadula eemaldamisel ka see hea asi, et transpordiks tasub aku lahti ühendada ja kuna viimane on enamasti sadulatorus, saad kaks kärbest ühe hoobiga.

Edasi tuleb ratas pehmenduste abil pakkida nii, et ükski osa ei jääks teekonnal hõõruma mõne teise vastu. Ratta tihedamaks kastis püsimiseks on praktiline ka kogu oma spordiriiete varu ja kiiver-kingad pakkida rattaga ühte kasti. Lennukiga reisides aitab see ka pagasi ülekaalu vältida, kuna rattapiletiga oled juba kahe ratta kaalu niikuinii kinni tagunud. Sa ju ei vea ju ometi mingit radiaatorit endaga kaasa, vaid ikka ülikerget karbonit? Ja kui maailma parimate lennuväljade logistikud peaksid otsustama sinu ratta muule suvalisele lennuväljale saata, ei oleks laagris ilma rattata värviliste riiete ja kiivriga niikuinii midagi tarka teha. Kohale jõudes teed kõik kodus tehtud toimingud täpselt tagurpidi uuesti läbi: maha võetud aku juhe tagasi, sadul tagasi, lenks tagasi, p e h m e n d u s e d – p a k e n d i d m a h a, pedaalid külge, kummid täis.

Kuidas treenida?

Siin saab hõlpsalt endale teene asemel karuteene teha. On ju äge, kui terve viimase aasta palga eest soetatud püss lendab nagu tuul? Viis tundi päikese käes ja ikka ei ole veel külm hakanud? Mägi on otsapidi pilvedes, aga jaksan ju sinna otsa sõita küll? Kui naabri-Pets jaksab palju ja kiiresti, jaksan mina veel rohkem ja kiiremini.

Lihtsaim soovitus on kasutada talupojatarkust – tee nii, nagu koduski teeksid. Esimesel nädalal sõida rahulikult mõni tund ja ära arvuta mingeid soojakoefitsiente. Kui reis on nädalane, siis nii jääbki. Tegin inimkatsed oma esimeste lõunalaagrite läbiviimisel ära, 1000 km nädalas sõitu tuli ilma vaevata. Koju jõudes olid osad mootorid selleks hooajaks kokku lastud. Natuke oli mul õnne, et nende teadmatusest tekitatud inimkahjusid tasusid teise klubi sportlased. Anna andeks, Jüri Kalmus Elvast, ma ei teinud meelega! Kui laager on pikem, siis loomulikult teisel-kolmandal nädalal võib juba ka „päris sporti“ teha. Aga üks mis kindel – lõunas alatreeningut saada on peaaegu võimatu, üle treenimise võimalus on peaaegu alati.

Pakkimine kojusõiduks

Ega see laagrisse sõidu pakkimisest palju ei erine. Vaid ostetud vürtsid, fruktid, joogid, kastmed ja suveniirid võid koos rattaga pehmenduseks kokku pakkida. Ja kodusele lemmikmehaanikule törts punaveini. Selle koorma võiksid rahulikult lennujaamast otse töökotta viia, sest sai ju laagris rallitud nii, et kett on sodiks lastud, piduriklotsid ja rehvid läbi kulutatud ning soojamaa tsetsekärbes tuleb ka maha pesta. Muud kaasa veetud krutsifiksid lase mehaanikul üle anda, punavein luba koju viia (sest tänapäeval keegi töö juures ei joo). Ja ka pakendid saavad utiliseeritud ning sinu koja seinale ilmub taas ilus puhas ja korras ratas, sest peale laagrit võib saabuda …

… pohmell.

Kuigi Eestimaa on ilus, õhk on puhas ja linnud laulavad, siis oled saabunud parasvöötmesse. Siin ei paista päike naljalt kaks päeva järjest ja vihm ei saa tavapäraselt poole päevaga läbi. Tuul puhub, sest enamik eestlasi tarbib merel purjesid, mitte maanteel jalgratast.

Tagasihoidlik depressioon on kerge tulema. Kuid jällegi – talupojatarkus. Kui Eesti olud nõuavad, aja jälle välja poriratas ja sõida 25 km/h. Sellest ei juhtu su treenitud lihastele midagi. Mina ise võtaksin noolkiire rattasõidu ette esimesel imeilusal päeval, et kaifi terveks suveks võimalikult pikale ajale venitada.
Natukene harjumist siinse elu- , töö- ja muu rütmiga ning tulevadki esimesed võistlused. Sa oled nendeks valmis!

Võistlemisest juba järgmistes jututubades. Seniks aga ilusat kevadeaega ratta seljas!