Kuidas valida lapsele jalgratast?

Lapsele jalgratta valimine on tegelikult lihtne. Silmas tuleb pidada vaid paari olulist asja ja oma last tunda! Lasteratta puhul on oluline jälgida eelkõige nende erinevaid velje ja raami suuruseid ning ka raami kuju. Miks ka raami kuju? Sest sõltuvalt lapse kasvust ja sõitmisharjumusest võivad erinevate raamidega rattad sõites väga erinevad tunduda. Seega – lapsele jalgratast ostes tuleks kindlasti meeles pidada järgmisi peamisi parameetreid, mis on abiks õige valiku sooritamisel: jalgratta suurus, kaal, raami tüüp, pidurid, lapse sõiduoskus ja rattasõidu harjumused. Ning lõppude lõpuks muidugi ka jalgratta hind!

Õigesti valitud suurus on peamiseks omaduseks valiku langetamise puhul. Liiga suur või liiga väike ratas teeb sõidu õppimise keerukaks ja muudab rattasõidu lapsele ebameeldivaks. Ja seda me muidugi ei taha, kuna rattaga on ju tore sõita! Laste jalgrattad jagunevad ratta/velje läbimõõdu järgi järgmisteks enamlevinud suurusteks: 12, 16, 20, 24 ja 26 tolli (1 toll = 2,54 cm).

Lisaks tuleb jälgida ka jalgratta raami kõrgust, mis võimaldab reguleerida ka sadula õiget kõrgust.

Kuigi ratta suurus mängib valiku tegemisel olulist rolli, on oluline silmas pidada ka sadula miinimumkõrgust. Lasterattad, mis on sama suured, võivad erineda sadula reguleeritava kõrguse poolest. Sadula kõrguse valikul tuleks lähtuda sellest, et sõitu õppiva lapse jalad puudutaksid vabalt maad või maani jääks vähemalt 1-2 cm. Nii on võimalik igal hetkel end kallutades sõit peatada, eriti kui tasakaalu hoidmine veel päris selge ei ole. Lapsele, kel on sõit ning ka pidurite talitsemine selge, võib valida sadula kõrguse nii, et varbad puudutavad maapinda. Vastasel korral on ülekanne pedaalidele ebaühtlane.

Õige kõrgusega ratta raami valides tuleks jälgida, et seistes raam jalge vahel, peaks jääma raami ja lapse vahele 2-5 cm tühimik. See aitab vältida õnnetusi, juhul kui laps libiseb kukkumise käigus sadulast ettepoole. Laste jalgrattad on tihtipeale just selle tõttu allapoole kallutatud raamiosaga.

Kui keskmine täiskasvanute ratas moodustab nende endi kaalust umbes 20%, siis lasteratas sageli lausa ligi 50%. Ideaalis peaks ratas moodustama lapse kaalust vähem kui 40%, kuid väga tihti pole see võimalik. Jalgratast ostes tuleks valida võimalikult kerge ratas, sellega on lapsel lihtsam sõita. Väikelapsele ratast ostes on võimalikult kerget aga keeruline leida, kuna alumiiniumraamiga rataste ja terasraamiga rataste kaaluvahe kõigub kõigest kilo-paari juures. Hinnavahe samas on neil materjalidel teinekord päris korralik. Seega – kuna kaaluvahe pole nii suur, kehtib ka lasterataste puhul reegel – kui ratas sõitjale meeldib, on heas korras, hästi manööverdatav ja juhitav ning just õiges suuruses, siis pole kaal oluline. Peaasi, et laps sõidab ja tunneb sellest rõõmu!

Ratta raami kuju puhul tuleb silmas pidada kindlasti teljevahet. Mida väiksem on teljevahe, seda keerulisem on rattal tasakaalu hoida. Suurema teljevahega ratas tagab parema stabiilsuse ja võimaldab ka ratast paremini kontrollida. Kindlasti tuleb jälgida ka lapse ja lenksude vahele jäävat ruumi: mida lähemal on lenksud, seda keerulisem on rattaga manööverdada. Samuti võib see väntamise käigus põhjustada põlvede ära löömist. Lisaks lenksude kaugusele tuleb jälgida ka nende asendit. Ettepoole suunatud lenksud tagavad toetudes parema tasakaalu, samas kui liiga kõrgel asuvad lenksud mõjutavad manööverdamis-ja tasakaaluvõimet. Paraku ei tarvise madalal asuvad lenksud kõigile sobida, alles sõitu õppivale lapsele võivad need tekitada lihaspingeid kaelapiirkonnas. Seetõttu on parimaks valikuks keskmise lenksukõrgusega ratas, tagades sellega mugava kehaasendi ja juhitavuse. Õnneks on enamik lasterattaid ka lenksu kõrguse poole pealt reguleeritavad ja neil saab muuta ka lensku nurka – sõitjale lähemale või kaugemale.

Pidurid! Sageli küsitakse, kas paremad on jalgpidurid või käsipidurid. Tavaliselt on päris pisikeste laste rataste puhul tagumine pidur jalgpidur ja esimene ikka käsipidur. Kuid on ka mõlema käsipiduriga rattaid. Kumb variant on parem? Lasteratta pidureid silmas pidades võivad jalgpidurid sõitu õppides suurt peavalu valmistada. Nimelt hakkavad lapsed tasakaalu säilitamiseks alateadlikult pedaale tagurpidi väntama. Nõnda sõtkudes põhjustavad jalgpidurid kukkumist või peatumist. Ning kui laps läheb üle suuremale jalgrattale, kus on nii taga- kui esipidurid lenksult pidurdatavad ehk käsipiduritega, siis võtab ümberõpe jälle veidi aega.

Käsipidurite puhul tuleb jälgida seda, et need ei oleks juhtrauaset ehk lenksust liiga kaugel. Vastasel juhul on lapsel raske nendeni ulatuda ja pidurdamine nõuab suurt pingutust, mis võib muutuda ohtlikuks. Küll aga saab pidurite nurka muutes teha nad lapse väiksele käele lihtsamini haaratavaks. Selleks tuleb pidur lihtsalt kuuskantvõtmega lenksu küljest kergelt vabastada ja veidi keerata, kuni ongi parim pidurdusasend käes!

Suurel kiirusel või allamäge sõites võib äkiliselt esipidurit kasutades tabada end üle lenksu lendamast. Olgem aga ausad – laps ei saavuta sellist kiirust just sageli! Sellegipoolest on oluline lapsele juba maast-madalast selgeks teha, et pidurdada tuleks mõlema käega korraga või siis ainult tagapidurit kasutades.

Ratastel, mis on väiksemad kui 20 tolli, on tavaliselt vaid üks käik. Miks? Vastus on lihtne. Esiteks pole väikelastele käike väga vaja – suurem energia peaks minema sõidurõõmule, mitte käikude (paigast ära :)) kruttimisele. Lisaks on kuni 16-tollised lasterattad sageli veel varustatud abiratastega, et väikelaps saaks turvaliselt sõitma õppida. Käiguvahetiga rattale on abirattaid aga keeruline paigaldada. Käiguvaheti jääb abirataste kinnitusele lihtsalt ette. Loomulikult on see võimalik erilahenduste ja väikese inseneritöö puhul, aga kas ka mõttekas? Muidugi – käiguvaheti võimaldab rattasõitu muuta efektiivsemaks ja kiiremaks, kuid selleks on siiski vaja veidi harjumist ja kogemust. Võtame võrdluseks väikelapse arengu. Keegi ei hakka ju kohe jooksma – alguses siiski roomatakse, siis käputatakse ja alles seejärel tulevad sammud ja sörk. Ja rattasõit!

Ühesõnaga – rattasõidu õppimist on hea alustada sobiva jalgrattaga. Vali oma lapsele võimalikult kerge ja laia teljevahega ratas, millega tal on lihtsam sõitma õppida. Samuti lihtsustab seda käsipidurite olemasolu ja käiguvahetuse puudumine. Kui sõitja on juba kogenum, siis võib rattal “kellasid ja vilesid” rohkem olla.

Peaasi, et laps on rahul ja liigub rõõmuga!