Kuidas valida suuski?

Murdmaasuusatamine on väga mitmekülgne spordiala ja pakub naudingut erineva ettevalmistuse, oskuste ning eesmärgiga inimestele. Lumises metsas liikumine on parim viis talvel oma tervist tugevdada.

Suuskade, keppide ja saabaste ostmisel võtab spordipoes kogenud müüja arvesse paljusid Teie isiklikke parameetreid: eelnev kogemus, üldine füüsiline vorm, pikkus ja kaal ning suusatamise eesmärgid. Sedasi saab valida kliendi jaoks suusatamiseks parima võimaliku komplekti, mis teda aastaid teenima jäävad. Lisaks saate ise otsustada, millised mudelid Teile endale kõige rohkem meeldivad ning sobivad.

Kuidas leida endale õige suusapaar?

Esiteks tuleks teada, mis otstarbel suusavarustust kasutama hakatakse:

• algajale: kerge liikumine suuskadel
• harrastajale: sportlik murdmaasuusatamine
• võistlussportlasele: võistlemine

Teisena on oluline, millises stiilis inimene suusatab. Stiilid saab jämedalt jagada kaheks: klassika- ning uisustiil (tuntud ka kui vabastiil).

Klassikastiil meenutab oma liigutuselt tavalist kõndimist. Klassikat sõidetakse peamiselt terviseraja ääres olevas suusajäljes (selle olemasolul), jälg aitab hoida suusad paralleelsed ning parandab libisemise efektiivsust. Klassikasuusal on all pidamismääre, mis takistab suusal tahapoole libisemast, et saaks jalaga hoogu tõugata. Skin-suuskadele pole pidamismääret vaja, suusapõhjal on selle asemel karvadega naharibad. Klassikat suusatatakse kas paaris- või vahelduvtõukelise sõiduviisiga. Klassikastiil on algajaile tavaliselt jõukohasem, sest on vähem väsitavam ning tasakaalu hoidmine on lihtsam.

Uisustiil on oma nimest tulenevalt sarnane uisutamisliigutusega – keharaskust kantakse üle kordamööda ühele ja teisele jalale. Keppidega tõugatakse kas igal sammul või üle ühe. Uisusuusa põhjal on vagu, mis takistab suuska külje suunas libisemast. Uisustiil on võrreldes klassikaga intensiivsem ning nõuab käte ja jalgade head koordinatsiooni.

Kahe eelnevalt mainitud stiili jaoks on oma kindel suusk. Kuid kui sportija ei soovi suusatada ainult ühte stiili või ei taha mõlema tehnika jaoks eraldi suuski osta, sobib talle kombisuusk. Kombisuusk on hübriid klassika- ja uisusuusast, olles klassikasuusast veidi lühem ja suurema paindega, et saaks uisku sõita. Samas saab kombisuusaga suusatada ka klassikastiilis, sest ta pole nii vetruv ja “agressiivne” kui uisusuusk.

Suuskade pikkus

• Klassikasuusad: suusataja pikkusest 20-30 cm pikemad
• Uisu- ehk vabastiilisuusad: suusataja pikkusest 10-15 cm pikemad
• Kombisuusad: suusataja pikkusest 15-20 cm pikemad

Suuskade jäikus

Suuskade juures on üks olulisemaid omadusi suusa jäikus. Sõidumugavus ja sooritus sõltuvad jäikusest väga palju. Vale jäikusega suuskade puhul ei aita ka tippklassi määrimine, sõitmine on selliste suuskadega meeletult raske.

Suuskadel on keskosas paine, mis toetab inimese keharaskust, kui ta nendega suusarajal sõidab. Suusa jäikus peaks olema selline, mis lisaks keharaskuse toetamisele aitab samas ka säilitada pikimat võimalikku libisemispinda lumel. Suusaga tõugates annab paine tõukele hoo sisse. Liiga pehme suusa korral vajub suusk keharaskuse all läbi ega libise lumel. Ning vastupidi – kui suusk on liialt jäik, ei saa keharaskus suuska lumele vajutada ning libisemispind on lühem, sõidetakse suusa otsadel.

Siin tulebki suuskade ostmisel mängu inimese kehakaal. Kergema kaaluga inimesele on vaja pehmema paindega ning raskemale jäigemat suuska. Jäikuse valimisel spordipoes on abiks kaalutabel, mis konkreetse mudeli kohta kehtib.

Suusakepid

Suusakeppe on erinevatest materjalidest ning sellest sõltub ka tavaliselt nende hind. Odavamad kepid on tihti valmistatud kergest klaasfiibrist. On olemas ka alumiiniumist keppe, need on kaalult veidi raskemad, aga on samas tugevad ning sobivad hästi suusamatkale, kus tihedas metsas ja paksus lumes on vaja rohkem keppidele toetuda. Kallimad suusakepid sisaldavad süsinikku. Süsinikust kepid on väga kerged ning samas jäigad, et kepitõuge võimalikult efektiivne oleks.

Suusakepi pikkus sõltub, missuguse tehnikaga inimene sõidab ning millised on ta eelnevad kokkupuuted suusatamisega. Klassikatehnikas on kepid lühemad ja umbes õlakõrgused, uisustiili kepid on pikemad ja ulatuvad ninani.

• Klassikastiil: suusataja pikkusest 30 cm lühemad
• Uisu- ehk vabastiil: suusataja pikkusest 20 cm lühemad

Suusasidemed

Selleks, et saabas suusa küljes kinni oleks, on olemas suusasidemed. Sidemed jagunevad suusastiili (klassika ja uisk) ning kinnituse järgi. Kinnitusi on tänapäeval peamiselt kahte erinevat – NNN ehk New Nordic Norm (ka NIS) ning SNS ehk Salomon Nordic System. Side peab ühtima suusasaapaga. Levinumad sidemed on NNN või NIS, nendega sobivad enamik saapaid.

Suusasaapad

Tänapäeva suusasaapad ei vaja pakse villaseid sokke. Ka kõige odavamatel mudelitel on soojustus ja kõrgtehnoloogiline siseviimistlus, seega suusasaapaid kantakse tavaliste spordi- või termosokkidega.

Uisusaapad on kõrgemad, jäiga tallaga ning toetavad hüppeliigest, et jalalt jalale liueldes jalg sisse ei vajuks. Saapad peaksid istuma tihedalt ümber jala, kuid ei tohi samas olla liiga pingul, varvaste juurde tuleks jätta veidi ruumi. Liiga väikese suuruse korral hakkab saabas hõõruma ning mis isegi olulisem – kui saabas on väga kitsas, hakkab suusatades jalgadel külm, sest saapa sees pole õhu jaoks ruumi.

Klassikasaapad on madalamad ning pehmema struktuuriga, ka tald on painduvam, et saaks klassikastiilile omaseid jalatõukeid teha. Klassikasaapd võivad olla veidi vabamad. Varvaste piirkonda tuleb jätta väike varu, et painutatud hüppeliigesega ei toetuks säär saapale.

Kui Teil pole kindlat väljakujunenud suusastiili ning suusatate erinevates tehnikates, võib Teile sobida kombisaabas. Kombisaabas on midagi uisu- ja klassikasaapa vahepealset, omades mingil määral mõlema saapa funktsioone. Kombisaabas on suurepärane valik just algajale suusatajale, kes soovib proovida erinevaid tehnikaid ega taha mõlemaks eraldi saabast osta.

Lapsele suusavarustuse valimine

Maailma parimad suusatajad on oma kõrge tasemeni jõudnud eelkõige seepärast, et nad on juba väga pisikesest peale suuskadel olnud. Varakult suusatama hakkamine loob hea tasakaalutunnetuse ning suusajuhtimise. Lapsele suusavarustuse valimine on kordades lihtsam kui täiskasvanuile, oluline on inventari üleüldine sobivus ta mõõtmetele. Lastesuusad on väiksemad ja kergemad, et ka kõige nooremad saaksid manööverdamisega hakkama.

Kuni 40 kg kaaluvate laste puhul on varustuse ostmise peamiseks kriteeriumiks kaal:

• Lapse kaal 10-20 kg – 70-80 cm pikkused suusad
• Lapse kaal 20-30 kg – 90 cm pikkused suusad
• Lapse kaal 30-40 kg – 100 cm pikkused suusad

Laste suusakeppide valimise reeglid on samad, mis täiskasvanutel – pikkuse järgi. Kepid peaksid olema 20-30 cm lapsest lühemad

Lapsele suusavarustuse ostmise lihtsustamiseks on meil olemas suusakomplektid, kuhu sisse kuuluvad suusad, sidemeid, kepid ja saapad. Suurused saab valida vastavalt vajadusele.