Ratas võib korraga olla soodne, moodne ja praktiline

RATTAOST on intiimne tegevus, sest lähtub ostja rahakotist, huvidest, tema käikudest siia ja sinna ning personaalsest stiilitunnetusest ja liikumisvajadusest. Velomarketi spetsialistid aitavad välja valida just Sulle hästi istuva ratta – valikus on nii soodsaid, moodsaid kui ka sportlikke mudeleid, aga tihti saad kõik need vajadused ka ühte velosse põimida. Ratta omamine, kusjuures, maksab keskeltläbi vaid 10–20 senti päevas.

On muna ja kana küsimus, et kummast otsast asuda uut jalgratast ostma – rahakoti suurusest või vajadusest? Velomarketi poejuhataja Edit Kautsi sõnul jõuavad kliendid üldjuhul nõustamiste käigus ikkagi eelkõige elustiili – maitsemeele ja reaalsete sõiduvajaduste arutamise juurde. Sõltumata sellest, millises hinnaklassis uut velo algul ostma asutakse.

„Ja kui lõpuks tuleb välja, et tegelikult sobib  algul valitust siiski nõksa kallim mudel, siis saab ka sellest probleemist üle. Hinnavahed pole suured ja alati saab ka järelmaksu vormistada,“ soovitab poejuhataja. „Oleme ise terve perega suured rattasõitjad ja seetõttu mõistame väga hästi, et igale inimesele võibki sobida täiesti erinev mudel.”

Rattaostu võiks võtta ka kui investeeringut oma vabasse liikumisse, aktiivsesse ja sportlikku eluviisi ning tervisesse. Ratas kestab kaaslasena vähemalt viis aastat. „Seda nende puhul, kes tõesti iga päev sõidavad – ka talvel! –  ja oma rattast niiviisi lihtsalt n-ö välja kasvavad. Ka neil, kes tulevad aastate pärast uut ratast ostma, on see eelmine ratas üldjuhul töökorras, aga selgub, et see on ära antud noorematele sugulastele,“ muigab Edit Kauts. Rattapoodi pidades on ta muutunud paljudele peredele nagu perearstiks, kes aegajalt jälle pere rattavajadused üle vaatab ja nõu annab.

Investeering rattasse tasub end kiiresti ära

Kui ratast kasutada teadlikult ning seda ka piisaval määral hooldada, on Editi sõnul ratta eluiga 20-30 aastat. „Võib olla rohkemgi. Meie töökojas käib hoolduses ka poole sajandi vanuseid rattaid ja vanemaidki. Kuid aastate jooksul võib kõike juhtuda ja siis jõutakse ikka ringiga tagasi kas töökotta või uut ratast valima.“

Kaunid, stiilsed ja vastupidavad linnarattamudelid algavad Velomarketis 199 eurost, lastele mõeldud rattamudelid on veelgi soodsamad ja algavad 149 eurost. „Niisiis kui arvutada, et ratta keskmine eluiga, enne, kui uut ja võimsamat tahad, on umbes viis aastat ja sa iga päev ka sõidad rattaga, maksab ratta omamine vaid 10–20 senti päevas. Ja see on jalgsi lippamise kõrval vist kõige soodsam ja tervislikum liikumise viis üldse. Kindlasti aga kiirem ja mugavam! Kõik linnad maailmas on suunamas oma kodanikke ratta selga, et vähendada koormust ühistranspordi süsteemile ja liiklusele. Siin Kalamajas me näeme, et see toimib väga hästi. Rõõmsad ja näost õhetavad kliendid astuvad sisse, räägivad, kust nad sõidust tulid ja mida täna avastasid. See on nagu sportlik perekond – kui vaja, pumpame kummid uuesti täis või sätime off-road-sõidul paigast nihkunud porilauad jälle omale kohale tagasi.“

Just klientide suure huvi ja nõudluse tõttu hakkas seni muidu vaid linnarattaid müüv perepood tooma maale ka tuntud sportbrändi Kona rattaid. „Nüüd näeme seda ikka kohe otseselt, et suurt koduspassimist sisaldanud eriolukord ning tervisekriis on ajanud metsaradadele ka kõik need inimesed, kes enne võib-olla ratastest kaugemale hoidsid ja elektroonsemaid sõiduvahendeid eelistasid,“ Trendid on kiiresti muutunud. „Nüüd on rattasõidust saanud nii hädavajalik liikumisviis kui ka tervislike eluviiside loomulik osa – loodusesse ja metsa, kruusateedele minek on jälle ka hobisõitjate hulgas hinnatud.”

Kui palju tuleb rattasse investeerida?

Nagu pereäri poejuhataja Kauts juba arvas, on ratas üks soodsamaid investeeringuid üldse – saad oma vabaduse minna ja tulla, millal iganes soovid. Ning muidugi on see investeering tervisesse. „Seda, milliseid rattalisasid on vaja, selgub ikkagi juba nõustamise käigus ja sõltub paljuski sellest, kuidas ostja oma uut ratast hakkab suurema osa ajast kasutama,“ räägib naine.

„Kui ta käib rattaga metsas sõitmas, on vajalikud porilauad, joogipudelihoidjad, kindlasti ka varusisekumm. Kui ta soovib iga päev rattaga poes käia, on lahenduseks juba korralikud korvid, pakiraamilisad ja muud hoidikud”, õpetab ta. „Ratas on nii intiimne kaaslane, et ta peegeldab oma omaniku iseloomu ja tegemisi väga hästi. Ütle, milline on su ratas ja ma ütlen, kes sa oled!“

„Igal juhul soovitame me alati juurde panna rattakella, kui seda põhivarustuses konkreetse mudeli puhul ei ole. Selle abil saab end tee peal kuuldavaks teha ja see vajadus tekib üldjuhul alati ootamatult,“ räägib naine. „Turvalisusele tulebki kõige esimesena mõelda. Ja seejärel mugavustele ja stiilile. Kui ratas on igapäevane kaaslane paljudel sinu käikudel, tuleks juurde arvestada ka lisainvesteering korvide, tulede-vilede, kompuutri ja kiivri näol.“

Milliste lisadega peaks arvestama?

„Iga ratas peaks seega olema varustatud kellaga, mida leidub ka väga erinevates kujudes ja disainiga,“ loetleb Kauts. „Kindlasti helkurid ja tuled, aga need on paljudel ratastel juba põhivarustuses ka kaasas.“

Kui vähemalt korra-kaks nädalas on vaja midagi endaga rattasõidule kaasa võtta – ajaleht, snäkid-joogid randa, jooksuvarustus, lilled teise küla naabrile – siis tuleb ratas Kautsi sõnul varustada vähemalt ühe korraliku korviga – ka need on mõnedel mudelitel juba põhivarustuses. „Aga kui juba korralikuks rattaga poeskäimiseks läheb, siis peab rattale panema ka raskust taluva pakiraami ning pakiraamikorvi – esikorv ei pruugi siis vastu pidada,“ selgitab Edit Kauts.

Naise sõnul võiks ka turvalukk kuuluda põhivarustusse ja ratta külge seotult alati kaasa tulla. „Rattaga palju ringi liikudes satud ikka ka paikadesse, kus sind ei teata või kus sina ümbrust ei tunne ega usalda, nii et ratas tuleb siis ikka turvaliselt lukku panna,“ soovitab ta.

Kiiver kaitseb sinu aju

Kiivri kõige olulisem funktsioon on kaitsta mistahes ootamatu õnnetuse või kukkumise korral sinu pead kahjustuste eest. „Enne ratta selga istumist ja liiklusesse või avastusretkele suundumist tuleb alati kiiver pähe panna,“ on Edit Kauts resoluutne. „Näita eeskuju ja selgita kiivri vajalikkust varakult ka oma lastele, et neil tekiks loomulik harjumus oma pead kaitsta. Siis on rattasõidud ka hoogsamad ja lõbusamad, sest ei pea muretsema.“

Kiivreid võib kapis olla muidugi mitu, et vastavalt riietusele ja sinu isikupärasele stiilile kasutada just hetkel sobituvat. Mõned mudelid lasevad õhku paremini läbi kui teised. Suvel võta õhulisem kiiver, aga talvel selline, mis ka külma eest kaitset pakub. „Velomarketi kiivrivalik katab mõlemad sinu vajadused korraga,“ lubab Kauts. „Kõik meie kiivrid pakuvad maksimaalset turvalisust, aga ka stiili.“

Ei olegi suurt vahet, kust otsast asud uut kiivrit valima – kas lähtud stiilist, väljanägemisest, värvieelistustest, mustrist või tootjast. Eelkõige on kiivri eesmärgiks pakkuda kaitset sinu ajule, koljule põrutuste ja peanahale kriimustuste eest ning peab seetõttu olema sinu pea jaoks sobivas mõõdus. „Kiiver peab istuma pähe valatult, mitte logisema,“ õpetab poejuhataja. „Liiga väike ja liiga suur kiiver ei täida oma peamist eesmärgi – sinu pea kaitsmist maksimaalselt igal rattasõidul.“

Nõustamine üle neti

Velomarket müüb rattaid nii füüsilisest poest Kalamajas kui e-poest üle Eesti ja toimetab need kohale kulleriga. Selleks aga, et enne ostu saaks uue ratta omanik piisavalt aimu oma valikuvõimalustest ja leida täpselt sobiva velo, pakume ka virtuaalset poekülastust koos nõustamisega. „Veebipoest sobivaid rattaid välja valides on loomulik, et tekib mõni lisaküsimus, mida tahaks arutada selle valdkonna spetsialistiga,“ selgitab Edit Kauts veebinõustamise idee sündi. „Nii saadki enne ostu sooritamist külastada poodi ka videotšäti vahendusel, vaadata ringi ja küsida velospetsialistilt nõu. Me tahame ju, et sa endale õige ratta ostaksid, mis just sulle sobib kui valatult,“ ütleb poejuhataja veendunult.