Suur fättide võrdlus – Giant Yukon vs Kona Wo

Artikli autor: Raiko Jaeski

Lumi tuli maha ja valgeks läks maa … Kas väljavaade teeb kurvaks? Talve tulek külma ja lumega mõjub nii mõnelegi ratturile rusuvalt. Hoolimata lootustest ja ootustest tuli novembri keskel esimene lumi maha ning ei kavatsegi ära sulada, et lubada meil asjaga harjuda. Mõned vahetavad ratta suuskade või kelgu vastu, teised toovad kuurist välja fäti.

Tegelikult on nad tõenäoliselt sõitnud fätiga juba enne lund, kui sügisesed vihmad maa poriseks tõmbas. Sellised on väidetavalt need fättide müügipunktid. Lumi, liiv ja pori on pinnased, mille jaoks sellised paksemad rehvid said loodud. Õhurõhk rehvides peaks soovitatavalt olema 0.5 bar ligi. See tagab palju parema haarde maaga, kui tavalised maastikuratta rehvid. Ka ei ole otseselt vajadust amordi järele, sest pehmed rehvid söövad igasugused konarlused ära.

Seega suundusin Velomarketisse, et selgeks teha, kas fätiga on ka päriselt lõbus sõita. Tegelikult polegi vast selles küsimus, vaid kas need esmapilgul veidrad rattad veenaks mind ühte endale soetama. Fättide kasvavat populaarsust kinnitavad juba nende arv, mida metsas või isegi linnapildis näeb. Mõned leidlikumad on teinud ka fättidega matkamisest omale äri. Seega oma kindel kasutajaskond neil kindlasti on.

Nimelt anti mulle proovida kaks ratast: Kona Wo ja Giant Yukon 1. Meeldivat aega nende velodega läksin veetma Nõmmele, kus parkmetsas on tõuse, laskumisi, laugeid singleid, lund ja liiva. Sõidust räägin veidi all pool, kuid enne veel teeme ennast nende ratastega tuttavaks paberi peal.

Kontekstiks ütlen, et olen 176 cm pikk ja 10 aastat maastikusõiduga tegelenud. Kui enamasti näeb mind radade ümber kaameraga ringi askeldamas, siis vahel satun ka rattaga võistluslintide vahele. Poodium ei ole mulle võõras ning mulle meeldib kiiresti mäest alla sõita. Selles testsõidus huvitabki mind mäest alla sõitmine ja see, kas fättidega kannatab ka hüpata. Samas on tähtis, kuidas on antud ratastega metsa jõuda, pikemaid sõite teha ja mäe tippu saada. Ilma lihtsalt ei saa. Mõlemad testitud rattad olid L suuruses, mille põhjal saad sa lugeja teha järeldusi nende rataste vahel valides.

Kona Wo ja Giant Yukon 1 on kaks eri hinnaklassist ratast. Kona maksab 1599 € ja Giant 2399 €. Nii Konal on olemas kallim, kui Giantil odavam mudel nendest mudeliseeriatest – Vastavalt Woo: 2399 € ja Yukon 2: 1999 €. 

Raam

Giantil on mõlemad, odavam ja kallim mudel sama raamiga, kuid erinevad juppide poolest. Kona puhul on odavama ja kallima mudeli raamid erinevad. Alustades Konadest, siis kokkuvõtvalt ütleks, et Kui L suuruses Wo sobib mu pikkusele okeilt, siis kallima Woo mudeli võtaksin M suuruse. Wo tundub peal istudes sõitjale lühem, kui sama tähise järgi Woo. Teisalt ratta kogupikkuse suhtes on seis vastupidine. Woo on Wo-st veidi lühem. Lühema rattaga on kitsastes oludes parem manööverdada, samas pikem ratas on stabiilsem, mis tuleb kindlasti kasuks laskumistel. Lisaks annab pikem ratas veidi enesekindlust. Võrreldes Konadega on Giant nii tunnetuselt, kui kogupikkuselt lühem. Seevastu on Giantil pikem stem. Miks – sellest tuleb juttu hiljem. Testsõidul olin L suuruses rattal ning see oleks minu pikkusele kindel. Igal juhul valikut on ning poes tasub proovida ja tunnetada, missugune oleks õigem.

Värvipoolest on Konad päris erksad ja tähelepanu tõmbavad. Mõlemad toonid, oranž ja sinakas roheline on päris elus väga ilusad. Lisaks on värvidel pilkupüüdev sädelus. Gianti mudelite värvid on tagasihoidlikumad ning ei ole päris elus nii erksad, kui piltidel ning vajavad õige nurga alt vaatamist, et oma tegelikku tooni välja näidata. Yukon 2 rohelist värvi mudel võib esmapilgul välja näha must. Sarnaselt Konadele on Gianti värvidel sees sama sädelus. Esteetika on muidugi vaieldav. Mõnele meeldivad Kona suurutsevad värvid ning teistele Gianti erinevatest vaatenurkadest esile tulevad tagasihoidlikud ning salapärased toonid .

Jupid

Alustame siis jooksudest, mis teevad fäti fätiks. Konal on 26 tollised jooksud, mille peal on Schwalbe Jumbo Jim rehvid, 4.8 tolli laiad. Subjektiivsetel andmetel on need ühed lemmikumad fäti rehvid Eestis. Giantil seevastu on 27.5 tollised jooksud Maxxis Colossus rehvidega, 4.5 tolli laiad. Mõlemal juhul on võimalik rehvid teha tubelessiks, mis umbes 40 € eest kergendab ratast kilo võrra ja paneb velo paremini veerema.

Konadel vahetavad käiku Shimano Deore vahetajad. Wol ehk odavamal 11 käiku ja Wool 12 käiku. Giant Yukon 2 tuleb Deore 12 käigulise süsteemiga. Yukon 1 pealt leiab hoopis Sram NX 12 käigu süsteemi. Samuti leiab Yukon 1 küljest 30se esihammasratta, kui teistel on 28 hambased. Siin annaks plusspunkti ratastele, mis kasutavad Shimano vahetust, sest neil saab käiku alla vahetada nii pöidla, kui nimetissõrmega.

Kõikidel mudelitel on ketaspidurid. Konade puhul Shimanod ning Giantil Srami pidurid. Samuti on kõikidel ees 180 mm kettad ja taga 160 mm. Odavamatel mudelitel on sammu võrra lahjemad pidurid, kuid antud hinnagrupis erilist vahet nende töös pole. Hätta nendega kindlasti ei jää. Samas kallimatelt mudelitelt oleks oodanud veidi paremaid pidurilinke.

Kona kokpit erineb tuntavalt Giantist. Kui Wo ja Woo on mõlemad 35 mm pika stemmi ja 780 mm laia lenksuga, siis Giant annab 780 mm lenksu, kuid S ja M suuruses rattad tulevad 50 mm stemiga ning L ja XL 60 mm stemiga. Seda on tehtud põhjusel, et Gianti raam on Konadest lühem ning selle tasakaalustamiseks on pikemad stemid. Teoorias peaks Giant olema parem ratas neile, kes eelistavad sõita pikemaid distantse ja nautida tõuse. Hea on märkida, et lenksud on 780 mm laiad, mida tervitavad pikka kasvu sõitjad. Lühemat kasvu sõitjad saavad lenksu lõigata vastavalt omale soovile.
Oma plus punkti saab Yukon 1 teleskoop sadulaposti eest. Ka Kona Wool oleks võinud olla teleskooppost.

Ülejäänud juppidel ei hakka pikemalt peatuma ning üldiselt on kõikidel ratastel adekvaatne juppide valik ning pole ohtu, et kohe midagi vahetama peaks tõttama. Need rattad teenivad teid regulaarset hooldust tehes pikki aastaid. Järgnevalt lisan ka rataste kaalud. Need võivad erineda vastavalt pedaalidele.

Kona Wo – 15,6 kg

Giant Yukon 1 – 15,0 kg

Giant Yukon 2 – 14,9 kg

Sõit

Velomarketist välja veeresin Giant Yukon 1 peal. Suund oli Nõmmele, kuhu maad umbes 7 km. Asfaldil täis pumbatud rehvidega sõitmine jättis hea tunde. Ratas veeres kiiresti ning ei tekkinud tunnet, et väntadesse rakendatud jõud kaoks kuhugi tühjusesse. Rõhku välja lastes muidugi asi veidi muutus, kuid mitte drastiliselt. Kokkuvõttes fätid veerevad ja pedaalivad sarnaselt tavapärastele maastikuratastele. Ka mõni laskumiseks mõeldud rehv veereb halvemini, kui need laiad nö pooltühjad kummid fättidel.

Rahumäe parkmetsa jõudes algas kohe mäest üles sõudmine. See oli Yukonil meeldiv ning pikem stem kindlasti õigustas end. Üldiselt ütleks, et mulle väga meeldis Yukoniga niisama ringi veereda. See on ratas, mille kindlasti valiksin pikemaks sõiduks. Kuna Yukonid on oma geomeetrialt lühemad, siis oli ka märgata ratta mängulisust, head manööverdamis võimekust. Suunates ratta mäest alla olin veidi kõhklev. Uus värk. Pole amorte, pikk stem. Minu üllatuseks oli kogemus vastupidine ja peale esimest laskumist tundsin, et võin korralikult kiirust lisada ja lasta rattal tööd teha. Vaatamata, et see stem oli 60 mm võrreldes 35 mm, millega ma olen harjunud, ei tundnud ma niivõrd kaaluga eespool olles laskumistel ebakindlust. Siin tuleb välja fättide ja teiste rataste erinevus. Kui mul oleks näiteks sama ratas tavaliste 29 tolliste jooksude ja rehvidega, tunneksin end ebakindlamalt. Fättidel on miski, mis nad muudab palju võimekamateks. Ilmselt need need rehvid on. Nagu varem öeldud, siis teleskoop sadulapost oli hea lisa rattal ja 27.5 tollised jooksud aitasid kindlasti kaasa stabiilsusele ja veeremisele.

Poole päeva pealt sain enda käsutusse Kona Wo. See oranž värv võlus mind ära. Meenutas veidi merekivi kommikesi. 😀 Mulle väga meeldis seda ratast lihtsalt vaadata. Samuti ringi sõites vaatasid teised. Nagu eeldasin, siis Wo oli väga hea laskumistel. Ei olnud probleemi sõita ülijärsku rajakest, mille sügisesel ühissõidul sinna nõlvale olin kraapinud. Tõusud ei olnud probleem. Tagasitee poodi oli peaaegu sama kerge, kui tulek. Kona veidi laiemad rehvid veeresid asfaltil veidi vähem, kui Yukonil. Maastikul on samas jutt vastupidine.

Kokkuvõtvalt leidsin, et fätid pakuvad lumel ja ka liival paremat pidavust ning veerevust. Kindlasti ei muuda nad sõitu väga lihtsaks, kuid piisavalt, et kaaluda seda alternatiivina talvel sõiduks. Amortide puudumine ei tohiks heidutada näiteks laskujaid. Need rehvid söövad lööke hästi. Mõlemad velod lubasid mul ka rattad mõneks hetkeks õhku saada. Nõmmel päris head hüpped puuduvad, kuid võib kindel olla, et kui neid kuskil leidub, siis fätt sind tagasi ei hoia. 

Mismoodi seadistaksin ratta?

Paneksin stemi nii alla, kui võimalik ja lõikaksin lenksu 740 mm peale. Sadula lükkaksin võimalikult ette. Sisekummid vahetaks tubeless süsteemi vastu ning rehvides oleks umbes 0.7 või 0.8 bari rõhku.

Kas fatbike tasub ära?

Kindlasti pakub see talvel palju paremat sõidukogemust. See on hea võimalus maastikusõidust mitte loobuda 5ks kuuks aastas. Ka odavamad mudelid on väga head ja annavad hea sõidukogemuse. JAH!

Laia valiku fätbike leiab Velomarketist: