Talvel ajan ratta… välja!

Tean-tean, et paljud mu sõbrad pakivad talve saabudes oma kaherattalised sõbrad keldrisse. Aga ühes minuga on terve hulk aktiviste, kes leiavad – talvel on rattaga liigelda just kõige mõnusam. Aga seal on mõned nõksud.

Minu meelest on see igal talvel maru naljakas, kuidas lumi kõigile üllatusena saabub. Korraga on liiklus umbes ja kõigil meelest läinud, mismoodi see lumekoristuse hookus- pookus käis… Siis tunnen lausa taevalikku rõõmu kui saan kogu sellest segadusest kergelt ja kiirelt oma rattas mööda vändata. Sest nii paljukest ruumi leidub alati, et seal ratta seljas liiklema mahuks! Kuid selleks, et sõit oleks turvaline ja tore on vaja paar asja üle vaadata.

Naelrehvid

Kui teed libedad, siis on turvaliseks liiklemiseks vaja naelu. Täpselt nagu autolgi! Minu rattal on vandlivalged suvekummid ja tumedat nelja rea naeltega varustatud talvekummid. Ja see teeb sõidumõnule sisse olulise vahe! Ma soovitaks kõigil proovida kui mugavalt ja kindlalt saab end talvel jäise tee peal tunda kui rattal on naelad all. No ei mingit stressi – tõesõna!
Ehkki sõidan nii juba aastaid, ei ole ma ise eluilmas rehve vahetanud. Alati sõidan selleks Velomarketisse hooldusesse. Kutid panevad uued rehvid alla ja vaatavad kõik muud asjad ka kenasti üle. Mis liigub, see ju ometi kulub! Aktiivne rattafänn võiks regulaarselt hoolduses käia. Mõni osavam saab ise ka hakkama, aga mulle meeldib kõik, milles ma ise päris proff ei ole, asjatundjate hoolde usaldada. Kindlam kuidagi.

Kindad

Ratturi tähtsaim rõivaese on kindad. Ja mida külmemaks muutub ilm, seda tähtsamaks see saab. Minu on hästi mõnusad, soojad kindad, millega on hea ja kindel lenksust kinni hoida. Kui sõrmed külmast kohmetuvad pole sõit enam ei mugav ega turvaline – head kindad kuluvad talvisele ratturile tingimata ära!

Kiiver

Väga võimalik, et suvine kiiver soojema mütsi peale enam mugavasti ei mahu. Mõnel kavalamal nagu näiteks minul on piisava varuga reguleeritav kiiver, mis passib pähe aastaringselt. Aga väga võimalik, et vajad uut kiivrit selleks, et end talvel ratta seljas hästi tunda. Ning kui suvel vaatad, et see maksimaalselt õhku läbi laseks, siis talvel on ehk hoopis vastupidised omadused hinnas.

Tuled

Eesti on väga imelik maa – meil on suvel enamvähem kogu aeg valge. Tark inimene sõidab muidugi alati tuledega, aga suvel on sellest ehk isegi võimalik kuidagi mööda nikerdada. Talvel seevastu – üldse mitte! Igale rattale on võimalik tulede süsteem juurde ehitada. Millise kasuks konkreetselt otsustada sõltub nii elustiilist kui ratta stiilis – tulesid on väga erineva disainiga. Kuna minu ratas on retrokas valisin samas stiilis ka tuled. Talvel, mil juba pealelõunal pimedaks sätib, on seda ka tingimata vaja. Kui tuled korras on aga rattaga ringi sõita tõeline rõõm – kõik on peo peal! Mida aga talvel mitte mingil juhul ei tohiks teha, on kottpimedatel tänavatel ilma tulede ja helkuriteta ringi kollitada. See on liiklusohtlik kõigile.
Minu rattale leidsime sobivad tuled Velomarketist ja kohapeal panid poisid need peale ka.

Minul pole aimugi, mismoodi see täpselt käib, aga kuna asi töötab, siis ega mind ei huvita
ka!

Kihiline riietus

See on ratturile ülioluline. Sest väntad veidi kiiremini, siis läheb nahk kuumaks ning vale riietuse korral on väga lihtne tuuletõmbusest külma saada. Mõnusad tuultpidavad kihid, mida saab vastavalt liikumise kiirusele ülestikku laduda või vähemaks harutada on parimad. Hulga etem talvevarustus kui üksainus hiigelsuur jope või paks kasukas. Ratturi kerge, kiire ja liikuva elustiiliga sobib ka paindlik garderoob.

Autor: Kristina Herodes