Velotrenažöör – millist valida?

Velotrenažöör pakub suurepärast kardiotreeningut, mis tõstab lihastoonust, tugevdab jalalihaseid ja on tõhus viis kalorite põletamiseks ning see on suurepärane viis südame-veresoonkonna tervise parandamiseks. Velotrenažööriga ei teki kehale nii suurt koormust kui näiteks elliptilise trenažööriga või jooksulindiga treenides. Parima trenazööri valimine pole kerge ülesanne, seetõttu kirjeldame postituses erinevat tüüpi trenažööre, mille seast leiad kindlasti enda tervisele ja eeslistustele vastava koduse velotrenažööri. Kes soovib uurida ka teiste trenažööride kohta, saab tutvust teha Velomarketi blogipostituses “Milline trenažöör sobib koju?”.

Velotrenažööri positiivsed mõjud

Tugevdab lihaseid. Jalgrattasõit tugevdab ja toniseerib Sinu jalalihaseid. Peamised lihased, mis koormust saavad, on nelipealihased (reie esiosa), tuharalihased, reie tagaosa, säärelihased.

Aitab langetada kaalu. Velotrenažööriga kehakaalu langetamine võib olla äärmiselt tõhus. Põletatud kalorite arv sõltub Sinu vanusest, soost ja treeningu intensiivsusest. Kõige olulisem tegur kehakaalu langetamisel on aga järjepidevus.

Tugevdab südant. Jalgrattasõit on tõhus ja lihtne kardiovaskulaarse treeningu vorm. Kardiotreening velotrenažööril võib aidata Sul valmistuda maratoniks või lihtsalt paremini toime tulla igapäevaste tegevustega. Terve südame-veresoonkonna süsteem suurendab Sinu vere hapnikuvarustust ja keha energiavarustust, vähendab insuldi ja haiguste riski ning alandab vererõhku.

Igal ajal, iga ilmaga. Kodus treenimine aitab kindlaks jääda oma treeningkavale, sest kodust trenni ei sega heitlik ilm.

Sobib igaühele. Jalgrattaga saab igaüks valida endal sobiva koormuse ja raskusastme, mis ei koorma liigeseid väga palju. Sobib ideaalselt ka neile, kel mõni vigastus, kuid soovivad siiski ennast veidi vormis hoida. Liikumine on sujuv ja ei koorma liigeseid ega lihaseid liialt.

Ei võta palju ruumi. Kodutrenažööre saab ka kokku voltida ja nende liigutamine on tehtud lihtsaks – paljudel on all väikesed transpordirattad, mille abil on trenažööri väga mugav mujale liigutada, kui hetkel trenni ei tee.

Säästab aega. Kodus saad igal ajal trenažööri peale hüpata ja treeninguga alustada. Ei lähe aega kodunt välja minemiseks ega ettevalmistuseks trenni minemiseks.

Velotrenažööri peamised komponendid

Velotrenažööre on erinevaid tüüpe: spinningrattad, püstise asendiga velotrenažöörid, pikali asendiga velotrenažöörid ning jalgratta treeningpukid, millega saad tavalist jalgratast siseruumides kasutada. Igal velotrenažööril on kindlad komponendid, mida järgnevalt tutvustame:

Hooratas: suur kaaluga ketas, tavaliselt 14-20 kilo. Asetseb velotrenažööri esiosas, kuhu tavaliselt läheb esiratas. Hooratta kaal määrab rattasõidu mugavuse ja sujuvuse. Mida raskem on hooratas, seda sujuvam ja mugavam on pedaalimine. Kui hooratas on liiga kerge, võite pedaalides tunda põrutusi. Hooratta kaalu valik sõltub seega Sinu eesmärkidest, kas soovid sõita Vällamäe otsa või hoopis rahulikult ümber järve sõita.

>15 kg edasijõudnule
9-14 kg keskmisele sportliku eluviisiga inimesele
7-9 kg algajale

Soovitav hooratta kaal võiks olla vähemalt 7 kg, sest sellega ei teki “hüppamisi”. Kui soovit trenni teha 2 kuni 3 korda nädalas, siis võiks hooratta kaal olla üle 9 kg.

Sadul. Sportlikud sadulad on pikad, kitsad ja minimaalse polsterdusega, tavaliselt on need spinnigratastel, sest need on mõledud intensiivsema treeningu jaoks. Tavaliselt on velotrenažööridel (püstisema sõiduasendiga masinatel) laiemad ja pehmemad sadulad rohkema polsterdusega. Veenduge, et istet saab tõsta ja langetada. Liiguta sadul oma puusade kõrgusele, kuna see kõrgus hoiab ära selja ja liigeste vigastamise. Horisontaalne reguleerimine on pluss, kuid pole vajalik. Juhtraua kõrgust samuti peaks saama reguleerida, et saaksid leida õge asendi.

Pedaalid. Olenevalt velotrenažööri tüübist on mõned pedaalid rihmadega, mis hoiab jalga pedaalimise ajal paigal. Mõnel on pedaalidel kinnitusmehhanism, millel on vaja spetsiaalseid rattajalatseid.

Takistussüsteemid. Takistus määrab, kui tugevat jõudu pead pedaalimisel kasutama. Näiteks mäest üles sõites on takistus suurem, peab rohkem jõudu kasutama. Velotrenažööridel on kolm erinevat tüüpi takistusmehhanismi:

• Odavamatel velotrenažööridel on hooratta külge ühendatud rihm, mis pingutamisel teeb pedaalimise raskemaks. See ei ole nii vastupidav kui muud mehaanilised takistused, kuid algajatele sõitjatele on selline mehhanism taskukohane.
• Mehaaniline või hõõrdetakistus – selle tüübi puhul asetatakse kummist või muust materjalist padjakesed mõlemale poole hooratast. Mida tugevamini klambrid hooratast pigistavad, seda raskem on pedaalida. See pakub väga head takistust, kuid aja jooksul need padjakesed kuluvad.
• Kallimatel ratastel on elektromagnettakistus. See tagab sujuvama sõidu ja nõuab palju vähem hooldust. Ainult magnettakistus võimaldab teil kasutada etteantud treeningprogramme takistuse dünaamilise muutusega.

Ekraan: ekraanil kuvatakse erinevaid parameetreid nagu näiteks distantsi, kiirust, treeninguaega, hinnangulist kaloripõletust ja pulssi. Mõned ekraanid on analoogsed ja näitavad ainult põhielemente ning mõned on digitaalsed puuteekraanid, mis sisaldavad palju rohkem teavet.

Paljusid rattaid saab ühendada Bluetooth kaudu oma nutiseadmega, kust saab paljude erinevate rakenduste abil koguda infot oma treeningu kohta (distants, kiirus, aeg jne). Erinevaid rakendusi on väga palju, mida enda nutiseadmesse laadida, et enda treeningkava paika panna ning jälgida.

Kallimatel velotrenažööridel on ka WiFi-ühendus. Ekraanilt saab näha erinevaid treeningprogramme (reaalajas edastatavaid või eelnevalt salvestatud) ja jälgida SInu treeningute andmeid. Need mudelid on tavaliselt kallimad ja võivad treeningvideotele juurdepääsuks nõuda igakuist tellimustasu.

Vatt (W) – Vatt on pedaalimisvõimsuse mõõtühik ja näitab hästi jalgratta maksimaalset võimsust. Suurema võimsusega velotrenažööriga saad teha täpsemat ja tõhusamat treeningut.

Kas kallis või odav?

Velotrenažööride puhul ei tähenda odav tingimata halba. Tavaliselt tähendab see lihtsalt seda, et saad elementaarsema varustuse.

Kallim velotrenažöör kaalub rohkem ja sellel on võib-olla kindlam sõita, sest püsib paremini paigal. Tavaliselt on rohkem võimalusi masina seadistamiseks – liigutada juhtrauda ning istet ette-taha ja üles-alla. Kõrge hind ei tähenda alati seda, et trenažööril on kõik soovitud funktsioonid.

Velotrenažööri hinda õvib mõjutada sellel kasutatav takistuse tüüp. Rihma- ja hõõrdetakistused on tavaliselt odavamad ning magnettakistust kasutavad jalgrattad on tõenäoliselt kallimad. Enamik kallimatel trenažööridel on ka Wifi ning võimalus ühendada trenažöör oma nutiseadmega. Odavam jalgratas võib olla sarnase raami ja ehituskvaliteediga, kuid ilma tahvelarvuti ja nutikate funktsioonideta.

Leia endale paras suurus ja õige asend

Täpne sõiduasend oleneb velotrenažööri tüübist. Ratta kõrval seistes olgu sadul puusanuki kõrgusel. Seejärel ratta seljas istudes aseta jalg pedaalile ning kui pedaal on täiesti all, peaks jalg olema põlvest kergelt painutatud. Jalg ei tohi põlvest sirge olla. Kui jalg pedaalilt ära võtta, siis peaksid saama varvastega põrandat puudutada. Kui sadul on liiga kõrgel või liiga madalal, siis võib see treeningu käigus põhjustada põlvevalu. Käed peaksid lenksul olles küünanrukist samuti kergesti kõverdatud olema. Selg olgu sirge (mitte kumer) ja ära peida pead ega kaela õlgade vahele.

SPINNINGRATAS TÕSISELE SPORTLASELE

Need velotrenažöörid on kujundatud maanteerataste järgi – sportlik sadul, ettepoole kalduva kehaasendiga. Juhtraud võimaldab hoida käsi erinevates asendites. Esiratta kohal on hooratas, kaaluga 14-20 kg. Raskust keeratakse juurde käsitsi. Pedaalid on rihmadega või klambritega ja tugevdatud, et intensiivse, regulaarse ja kiire trenni tegemine oleks ohtutu ka seistes pedaalides. Nii saab jõudu kasutada ka pedaali tõstmisel ehk tõmbamisel, mitte ainult vajutamisel.

PÜSTISE SÕIDUASENDIGA MUGAVAKS TREENINGUKS

Need velotrenažöörid pole mõeldud tõsiseks intensiivseks treeninguks nagu sprinter- ehk spinnigrattad. Sadul on neil laiem ja mugavam, pedaalid ei ole tugevdatud, mis peaksid regulaarsele jõulisele treeningule vastu pidama. Sobib suurele kasutajagrupile, sest saab siiski teha korralikku trenni, kuid sõiduasendi poolest sobib ka neile, kes väga suurt koormust mingil põhjusel ei saa lubada. Sellistel trenažööridel on lenksu keskel ka monitor, kus saad raskustaset muuta elektroonilselt. Keeratavat nuppu neil tavaliselt ei ole, mis on spinnigratastel. Suurepärane ka rahuliku trenni tegemiseks, kus saab lugeda raamatut või vaadata näiteks telekat.

HORISONTAALNE VELOTRENAŽÖÖR

Horisontaalne velotrenažöör on väga hea valik neile, kel on liigeseprobleemid või alaseljavalu. Poolpikali asendis ei saa selg ja liigesed üleliigset koormust, võimaldades siiski trenni teha ja üldist füüsilist toonust parandada ning hoida. Sadula asemel on sel seljatoega mugav ja selga toetav tool. Käepidemed on mõnel ka istme külgedel lisaks ees olevatele. Pedaalid on samuti kaugemal, mis võimaldab ratturil pedaalimise ajal seljatoele toetuda. Horisontaalsed velotrenažöörid avaldavad liigestele vähem survet, eriti alaseljale, randmetele ja küünarvarrele. Kuid need ei hõlma treeningutel ka palju süvalihaseid, sest istumisasendis pole neid vaja (neid on vaja keha püsti hoidmiseks).

JALGRATTA TREENINGPUKID ENDA JALGRATTAGA TREENIMISEKS

Tõsistele sportlastele on olemas ka hoopis teistsuguseid koduseid treeningvõimalusi, mis on päris jalgrattasõiduga ehk kõige sarnasemad.

Kui Sul on tavaline kaherattaline jalgratas, võid osta jalgratta treeningpuki, et muuta see statsionaarseks jalgrattaks ehk velotrenažööriks. Jalgratta treeningpukke on mitmesuguseid. Üks on selline, kus jalgratta tagumine ratas asetatakse nö rulli peale (hoorattataoline mehhanism) ja fikseeritakse klambritega. Nii tekib hõõrdumine rehvi ja rulli vahel, mis imiteerib ratasõitu maapinnal. Sellist tüüpi pukke on kahte sorti, kus ühel tekitatakse takistusjõud magnetiga, teisel vedelikuga. Magnetilised treeningpukid on häälekamad ja odavamad ja tekitavad rohkem hõõrdumist, vedelikul põhinevad aga vaiksemad ja ka kallimad.

Teine tüüp treeningpukke on sellised, kus tagumine ratas eemaldatakse jalgrattal hoopiski ja asendatake treeningpukiga, kus jalgratta kett ühendatakse treeningpukiga.

Treeningpukke kasutades jalgratas ikkagi mingil määral kulub ja neid on veidi keerulisem paigaldada. Need paistavad küll väikesed, kuid sellegipoolest on nad pigem kallimad kui kodused tavasuuruses velotrenažöörid. Kui ei saa jätta treeningsessiooni vahele ka talvel ning kui on vaja just enda jalgrattaga treenida (näiteks triatlonide ja muude võistluste jaoks), on treeningpukk asendamatu (millega treenimine on kõige lähedasem päris jalgrattasõidule).

TUNTURI TRENAŽÖÖRID JA FITNESSITOOTED

Velomarket on Tunturi trenazööride ametlik maaletooja ning meil on lai valik erinevaid koduseid treeningvahendeid. Kes on huvitatud kodusest jõutreeningust, leiab Velomarketi valikust endale hantleid, sangpomme, tõstekange või muid lisaraskuseid ja tarvikuid. Kes soovib tõsisemat jõutrenni teha, leiab endale sobiva treeningpingi. Kodus võimlemiseks on Velomarketis Tunturi valikust pakkuda massaaživahendeid, võimlemis- ja joogamatte, võimlemispalle, venituskumme ja muud varustust.

Tunturi tähendab sõna-sõnalt “suur mägi”, mis sümboliseerib väljakutsete ületamist ja tunnet, mis tekib peale intensiivset treeningut ja eneseületamist.

Tunturi sai alguse 1922. aastal Soome linnas Turkus, mil vennad Aarne ja Eero Harke avasid jalgrattapoe Pyöräkellari Oy. Esiti oli põhifookuses jalgrataste remont, seejärel toodeti Tunturi nime all ise jalgrattaid. Bränd oli väga edukas ja mõne aasta jooksul vahetati väikepood tehase vastu ning 1950ndateks oli Tunturi kaubamärk mopeedide siseturul juhtival positsioonil. Kasutades jalgrattatootmisest saadud tehnoloogiat ja teadmisi, laienes Tunturi muu spordivarustuse tootmisse.

1969. aastal muutis Tunturi kogu fitnessitööstust, tutvustades maailmale esimest koduseks kasutamiseks mõeldud veloergomeetrit ning aasta hiljem pälvis rahvusvahelise tunnustuse spordiseadmete tootjana.

1990ndatel tehti strateegiline otsus keskenduda Tunturi fitnessitoodete ja Tunturi jalgrataste tootmisele. See otsus oli oluline brändi edasiseks arendamiseks. Tunturi on nüüd Skandinaavia riikides tuntud bränd ja Tunturi fitnessitooteid müüakse enam kui 40 riigis kogu maailmas.

Velomarketi poolt pakutavate toodete info on leitav ka
soome keeles – kuntopyörä;
läti keeles – velotrenažieris.