Võimatu on elada ilma tsüklokrossi jalgrattata!

Tsüklokrossi jalgrattad on praegu veel mõnevõrra vähem levinud ja tuntud teistest jalgratta tüüpidest. Ratta populaarsus siiski tasapisi kasvab ning tutvustame lähemalt, mis on tsüklokross ja tsüklokrossi jalgratas.

• Mis on tsüklokross?
• Tsüklokrossi jalgratas sobib kõigile!
• Milline on tsüklokrossi jalgratas?
• Millised tsüklokrossi jalgrattad on valikus ja kuidas leida endale sobiv?

Mis on tsüklokross?

Tsüklokross sai alguse 1900ndatel Euroopas, et püsida vormis ka talve ajal. Võistlused kulgesid linnast linna ja et esimesena kohale jõuda, oli lubatud ka lõigata ehk valida lühem maa üle põldude, aedade ja muude kõikvõimalike takistuste. Igaüks pidi oma tarkusest hindama oma võimeid ja maastikku, kas siit või sealt pääseb kiiremini edasi.

Tsüklokross on Eestiski harrastatav spordiala. Võistlusi peetakse üle maailma, kuid jääb populaarsuselt siiski teistele rattaspordialadele alla. Võib-olla oleks aeg see lõbus ja pingeline spordiala tuua laiema publiku ette.

Hooaeg algab siis, kui teiste rattaspordialade aeg on läbi saamas – kestab septembrist novembrini. Tsüklokross on hetkel kiiremini kasvav krossiala. Ta meenutab esialgu maastikusporti, kuid on olemuselt palju mitmekesisem ja vaieldamatult ka kõige lõbusam. Võistlejad pole ühes grupis koos ning kui suure hooga ja kaarega pikali lennatakse, siis seda naeratusega näol.

Võistlusele kuluv aeg on üsna lühike, kõigest tunni ringis. See-eest on ta väga kiire, sportlaste tempo on alati üleval. Rada on tehniline ja mitmekesine, kust ei puudu piirded, trepid, liivane pinnas, pori, mööda kallakut sõitmine või jooksmine, järsk tõus ja palju muud. Raja läbimisel on vaja taktikalist planeerimist ja osavust. Tihti peab otsustama, kas sõita ratta seljas või kanda ratast seljas!

Lühikesest videolõigust saab hea ettekujutuse, milline näeb välja tsüklokrossi spordiala:

Tsüklokrossi jalgratas sobib kõigile!

Enne, kui räägime tsüklokrossi jalgrattast lähemalt, peab kindlasti märkima – tsüklokrossi jalgratas sobib sõitmiseks igaühele, sest ta on niivõrd mitmekülgne ja kergesti kohandatav.

Püstisem sõiduasend on mugavam ja rattad ning rehvid on mõeldud vastu pidama paljudele põrutustele. Üha rohkem valitaksegi tsüklokrossi jalgratast just tema mitmekülgsuse poolest. Ta sobib igapäevasõitjatele tööle-koju sõitmiseks ja aktiivsetele noortele agressivsema sõidu jaoks. Juurde saab panna igasugust lisavarustust porilaudadest pakiraamini.

Ka sügisel-talvel-kevadel ei pea ratast kuuri peitma, sest tsüklokrossi ratas sõidab ilusti läbi lume, lörtsi ja pori. Maanteerattast pikema teljevahega ratta üle on parem kontroll libedal ja künklikul teel ning sügava rehvimustriga on teel püsimine kindlam.

Ideaalne valik ka harrastussportlaste jaoks, sest pole vaja osta mitut erinevat ratast. Piisab ainult ratta kohandamisest kas maanteesõidu jaoks kitsamate rehvidega, maastikusõidu jaoks laiemate rehvidega või matkamiseks kõiksuguse lisavarustusega – raamikotid, pakiraamid, tuled, pudelihoidjad ja palju muud.

Kuna tsüklokrossi ratas on disainitud selliselt, et ratas saaks hakkama enam-vähem kõigega, polegi tal teistele ratta tüüpidele sarnaselt oma spetsiifikat. Samas see just ongi tsüklokrossi ratta suur pluss ja põhjus, miks ta on erinevate sõitjate seas populaarsust kogumas.

Milline on tsüklokrossi jalgratas?

Tsüklokrossi jalgrattad on sisuliselt maanteesõidurataste edasiarendused ja enamus jalagrattatootjaid valmistavad neid eraldi mudeliseeriana. Need rattad on disainitud selliselt, et nendega oleks võimalik läbida spordirada, kus on väga mitmekesine maastik ning palju takistusi. Rada on väga tehniline ning ratas peab kõigi takistustega toime tulema.

Esmapilgul vaadates näevadki nad välja nagu maanterattad. Sarnasest välimusest hoolimata on maanteeratastel ja tsüklokrossiratastel mitu erinevust. Raam on lühem ja kõrgem, lenks on kõrgemal ja ratturi asend on püstisem. Õhutakistuse pärast ei pea tsüklokrossil muretsema, kuna kiirus on seal palju väiksem. Küll aga annab selline asend parema kontrolli ratta üle, mida on just krossilõikudes vaja. Rehvidele koguneva muda jaoks on kahvlis rohkem ruumi, et pidev muda kraapimine vastu kahvlit ei aeglustaks sõitu. 

Tsüklokrossi rattal on maanteratta ehitus ja aerodünaamika eelised, kuid neile saab panna laiemad rehvid ning lisada raamikotte, porilaudu ja muud varustust. Nad on piisvalt tugevad ja taluvad visalt põrutusi ja väntsutusi, sõites künklikul maastikul.

Käike on vähem, sest pidevalt muutuval maastikul sõites langeb ketile ja käikudele suur koormus ja on igati lihtsam ketti hooldada, kui komponente on vähem. Tsüklokrossil pole ka vaja suurt kiirust saavutada. Komponentide vähesus tähendab ka seda, et ratas on töökindlam. Ees on tihti ainult üks hammasratas ehk eesmine käiguvahetaja puudub,  mistõttu saab keti tugevama pinge alla panna. Kõige selle tulemusena on ratas kerge ja kett püsib sõidu ajal paremini peal.

Kui tsüklokrossi ratas on mõeldud sõitmiseks maastikul, siis mis vahe on sel maastikuratta ja gravel ratta ehk kruusatee jaoks mõeldud ratta vahel? 

Maastiku- ja gravel ratastel on rehvid laiemad, neil on rohkem käike ning nad on mõeldud pikema tee läbimiseks ja nendega saab saavutada suurema kiiruse. Tsüklokrossi ratas on mõeldud läbima raskemini läbipääsetavaid kohti.

Tsüklokrossi jalgratastel on agressiivne sõiduasend, lühike teljevahe ja kõrge keskjooks – maastikul sõites on tähtis, et oleks ruumi pedaalimisele, et ei jääks mätta või puujuure taha kinni. Ka tõketest mööda sõitmine ja järskude kurvide läbimine on lühema teljevahega lihtsam. Samas gravel rattad tagavad stabiilsema sõidu tänu nende pikematele teljevahedele ja madalamatele keskjooksudele. Rehvi muster on tsüklokrossi jalgrattal sügavam kui maastikurattal, kuid rehvi laius on väiksem.

Tsüklokrossi jalgrattad on mõeldud taluma intensiivsemat kasutust ja põrutusi, läbima igasugust maastikku – maanteed, muda, metsateed, lund-lörtsi. Maanteel on ta kiirem kui maastikuratas. Maastikul on ta kiirem kui maanteeratas. Selle rattaga saab sõita igal pool. Maanteerattast pikem teljevahe ja püstisem asend pakub rohkem stabiilsust ebatasasel ja libedal teel, kus pidamine on väiksem. Seetõttu valitakse just seda ratast järjest rohkem ka igapäeva sõitudeks.

Võib julgelt öelda, et tsüklokrossi jalgratas muudab igaühe osavamaks sõitjaks. Mätastest, mudast, porist ja puujuurtest üle sõites on vaja vilumust ja tsüklokrossi rattaga tuleb see kiiresti.

Millised Tsüklokrossi rattad on valikus ja kuidas leida endale sobiv?

Ka nende rataste hulgas on väga erineva hinnaklassi rattaid. Tutvustamegi lähemalt, mis valikud turul on ja kuidas endale sobivaim leida.

Tsüklokrossi rattad on mitmekülgsed, kuid ühed on mõeldud rohkem võistluste jaoks, teised näiteks igapäevasõitude jaoks. Mõnele on võimalik lisada hästi laiad rattad. Tulebki mõelda, kus ja kuidas kõige rohkem sõidetakse. Kui eelistusi pole, siis on mõistlik võtta ratas, millega on mugav igal pool. Pole mõtet valida süsinikraamiga võistlusratast, kui on olemas mugavamad valikud.

Kerge raam, tugevad rattad ning korralikud pidurid on kõige tähtsamad. Ketaspidurid on levinumad ja ühed parimad oma kiire pidurdusvõime poolest. Väga harva leidub tsüklokrossi rattaid, millel on muud tüüpi pidurid. Parimad on hüdraulilised pidurid, kuid kaabliga töötavad on ka head.

Kõige parem materjal raami valikus on süsinik selle kerge kaalu poolest. Siiski võib korralik alumiiniumraam olla palju parem kui mõni odav süsinikraam. Tugevad rattad maksavad rohkem, kuid nad on ka kergemad ning on ka selliseid, millel on torkekindlad täisrehvid.

Käikude arv tsüklokrossi ratastel varieerub. Mõnel rattal on ära jäetud eesmine käiguvahetaja, mis küll vähendab käikude arvu poole võrra, kuid see-eest hoiab asjad lihtsana – hooldus on kergem, vähendab ratta kaalu ja kett püsib kindlamini paigas. Eesmise ja tagumise käiguvahetajaga rattad sobivad sel juhul, kui on palju sõitmist mägisel maastikul.

Tavasõitude jaoks mõeldud tsüklokrossi rattad on praktilisemad. Neile saab lisada rohkem varustust, näiteks porilaudu ja raamikotte, et muuta nad igapäevasõidu- või matkaratasteks.

Tsüklokrossi rattad on nišitooted, seega hinnatase on natuke kõrgem kui tavalisel maanterattal. Velomarketis algavad hinnad aga juba 999 eurost.