Rattaga tööle ja kooli – kuidas valida sobivat linnajalgratast?

Vaba on inimene, kes sõltub välistest teguritest nii vähe kui võimalik. Seega võta ratas ning vabasta end ühistranspordi ja tipptunni ummikute haardest! Soovitus on kõlav aga rattavalik on lai. Tekib küsimus – milline jalgratas on tööl või koolis käimiseks just minu teekonda ja vajadusi arvestades sobivaim?

Igal rattal on oma ette nähtud kasutus olenevalt sellest, millisel maastikul sõidetakse, kui pikalt jne. Postituse pealkirjast võib välja lugeda, missugune ratas ja kus sõita, kuid sellegi poolest on linnas sõitmiseks sobivate jalgrataste valik üpris lai. Suures linnas elab palju erineva elustiiliga inimesi, seega toome välja enamlevinud linnasõiduks sobivad jalgrattad.

Kuigi iga rattaga saab oma sõidud ära teha, muudab just sinu vajadusele vastav sõiduvahend kogemuse nauditavaks ja mitte tingimata sportlikuks ettevõtmiseks, mis viib pulsi üles ja pingutusest higistama. Tööle minnes vaevalt tahab keegi ennast korralikult ära väsitada. Linnas tuleks jalgrattast mõelda eelkõige kui transpordivahendist. Sellise nurga alt võetuna muutuvad ratta juures oluliseks hoopis teised omadused.

Mõned tingimused, milline linnaratas peab olema:

• Vastupidav – peab taluma aukudest ja äärekividest üle sõitmist ja turvaliselt viima sihtkohta.
• Manööverdamine peab väikesel kiirusel olema kerge, sest linnas tuleb pea alati sõita slaalomit jalakäijate, autode, koerte-kasside ja teiste kõiksugust tüüpi rattaliste vahel.
• Piisavalt kerge tassida – vaid nii kerge, et jõuad ise tõsta sinna, kuhu vaja. Alati pole vaja tingimata kõige kergemat ratas. Siinkohal tuleb teha igaühel kompromiss vastavalt võimetele ja vajadustele. Alumiiniumraam on kerge ja ei roosteta, kuid vananeb kiiremini ja muutub pinge ja kulumise all hapraks. Teras seevastu on vastupidav ja tugev – sobib väga hästi suurte raskuste kandmiseks. Miinuseks aga on tema suurem kaal. Kui jõuad tassida sealt, kus just just Sinul vaja, siis on piisavalt kerge.
• Mugav sõita ja vastama sõitja stiilile. Siin mängib kõige suuremat rolli raamigeomeetria. Mõnele sobib püstine sõiduasend, mõnele sportlikum. See on igaühe eelistus. Püstine sõiduasend on lühikestel sõitudel mugav, kuid pikal teel väsitav. Sportlik asend on rohkem ettepoole kaldu, kus lenks on madalamal – nii langeb osa keharaskusest ka kätele ning alaseljale ei lange nii palju koormust kui püstise asendi puhul.
• Ratta raamigeomeetria kohalt on oluline ka ratta pikkus. Lühema jalgrattaga, mille rattad on üksteisele lähemal, on kergem manööverdada. See on linnas jällegi suureks plussiks, sest seal saab harva sõita pikalt otse.
• Head pidurid – linnas ikka juhtub, et keegi või miski hüppab järsku ette.Head pidurid aitavad õnnetust vältida.
• Viimane punkt, kuid mitte sugugi ebaoluline – ratas peab sobima sõitjaga ja väljendama tema stiili. Nii vastab ratas ka sõitja vajadustele ega ole ebamugav ja tarbetu, vaid alati kutsub sõitma. Oluline on, et saaks ka tavariietega sõita. Meie teises blogipostituses “Rattaga tööle ja kooli iga ilmaga! Miks ja kuidas?” on põhjalikumalt kirjutatud, kuidas teha rattasõit toredaks iga ilma korral.

LINNAJALGRATAS ELEGANTSETELE DAAMIDELE JA SOLIIDSETELE HÄRRADELE

Väga palju näeb linnapildis ilusa välimusega klassikalises stiilis jalgrattaid, mida tavaliselt peetaksegi linnajalgratasteks. Neil on püstine sõiduasend, mis on mugav ning saab rahulikult sõita, ümbrust nautida ja ringi vaadata. Raami ja sadula osa on madal, kuid lenks kõrge. Sellistele ratastele on palju lisavarustust kenade korvide ja kottide näol, mis teevad rattast väga praktilise ja pilkupüüdva sõiduvahendi. Sellise ratta puhul peab tähelepanu pöörama sadulale, et see oleks pehme. Põhjus selles, et püstine sõiduasend suunab kõik põrutused alaselga, mis pikkade sõitude korral põhjustab seljavalu. Madalama, ettepoole kaldu sõiduasendi puhul ei lange kogu põrutusjõud alaseljale, vaid hajub ühtlaselt kogu kehale ja kätele.

Klassikalisele linnarattale lisaks on veelgi stiilsemaid retro ja vintage jalgrattaid neile, kes soovivad veidi ekstravagantsust igapäevarutiini lisada, näiteks Rometilt 3-käiguline mudel 1948 või Excelsiori pakutav Vintage D Mixte.

HÜBRIIDRATAS – TÕELINE KAMEELEON

Hübriidratas on kõige mitmekülgsem ja laia kasutusvalmidusega jalgratas. Parim valik neile, kes soovivad sõita mugavalt ja kiiresti ja pikka maad. Algselt loodudki selliselt, et oleks nii maastikuratta kui ka maanteeratta omadused – maanteeratta kerge raam ja kitsamad rehvid ning maastikuratta mugav püstine sõiduasend ning traditsiooniline sirge lenks. Hübriidrattal on kõikide erinevate tüüpide parimad omadused. Paljudel hübriidratastel on ka esiamort, lisaks veel poriludade, pakiraamide, rattakottide jm varustuse lisamise võimalus. Neid on väga kerge nikerdada just selliseks nagu on vaja või kuidas tuju on. Hübriidid sõidavad künklikul ja auklikul teel ja on kiired ka siledal asfaldil, kruusateest rääkimata.

LINNARATASTE PESAMUNAD – KOKKUPANDAVAD RATTAD

Kokkupandavad jalgrattad on ideaalsed neile, kes tulevad kaugemalt linna äärest ja tihti sõidavad ka ühistranspordiga (buss, rong) või kel lihtsalt ei ole palju ruumi ratta paigutamiseks. Mahub ilusti ära kontorisse laua alla või esikukappi. Ka treppidest on kerge tassida, kuna ratas on väike ja kokkuvoldituna veelgi väiksem ja parem tõsta.

Kokkupandavate rataste nõrgaks lüliks on kokkuvoltimise koht, mis võib kõige kiiremini töökindluses järele anda. Väikesed rattad sõidavad igast konarusest läbi ja seda tunneb igaüks oma tagaumikuga väga hästi. Teisest küljest jällegi on väikeste rataste tõttu manööverdamine väga hea. Ka väljanägemine on suurepärane. Väike, aga visa.

ELEKTRILISED JALGRATTAD – TÕELISED VEOLOOMAD

Elektrilised jalgrattad on alles viimasel paaril aastal hakanud laiemalt levima ning kasv aina suureneb. Väga mugav pikkade maade läbimise puhul või kui tee on künklik üles-alla, kuid füüsiline vorm pole just triatleedi oma. Sõidukiirus ja sõiduulatus ei sõltu siinkohal nii palju ratturi heast vormist, sellega saavad kõik rattasõitu nautida. Siiski tuleb märkida, et need rattad on üsna rasked, treppidest tassimiseks ei sobi. Ka hind on neil üsna krõbe, alates 1000 euro ringis. Elektrilisi jalgrattaid on ka igas kategoorias – linnarattad, maastikurattad, hübriidrattad, kokkupandavad rattad.

KOGUPERE KARGORATTAD

Kõige huvitavam eelnevatega võrreldes ja praegu vähem levinud, kuid siiski siin-seal vilksamisi märgata, on taolised põnevad rattad nagu kargorattad. See on neile, kel vaja kaasas kanda rohkem varandust, kuid siiski ei soovi loobuda jalgrattasõidu rõõmudest. Kargorattad on tõelised veoloomad rataste hulgas – nendega saab teha sisseoste nii toidu- kui mööblipoes, võtta kaasa lapsed ja lemmikloomad. Naljaga pooleks – kastiratas sobib inimestele, kes ei taha osta autot, kuid tahavad ikka sama palju endaga kaasas kanda.

LASTERATTAD

Kõik eelnevad soovitused linnarataste kohta kehtivad loomulikult ka lasteratastele, kuigi neile pole vaja täelikku lisavarustust nt esikorvide näol. Tänapäevase istuva eluviisi juures on ka lastel väga kasulik trammi, bussi või auto asemel istuda hoopis ratta selga ja sõita kooli-koju.

Tallinna laste tervise ja spordi edendamiseks on Tallinna linnavalitsus loonud toetuse “Rattaga kooli”, kus antakse kuni 100-eurone toetus jalgratta ostmiseks 10-15 aastastele jalgratturi juhiloaga lastele. Velomarket paneb omaltpoolt välja veel -10% lisasoodustuse jalgrattale ja -20% lisasoodustuse lisavarustusele (tuled, kellad, lukud, kiivrid, rattakotid jne).

LISAVARUSTUSE DŽUNGEL

Jalgratastele on suur valik lisavarustust igale maitsele ja vajadusele. Kõigil ratastel ei olegi ühtegi lisavarustust kaasas. Mõni soovib, et kõik peamised lisavarustuse komponendid oleksid ostetaval rattal juba olemas, teine aga teab täpselt, mida tarvis on ja millised need peavad olema.

Võib-olla kõige olulisem kõigist on porilauad. Spordiriided lähevad peale igat trenni alati pessu, kuid korralikke linnariideid ei taha kuidagi ära määrida. Teiseks oluliseks määrajaks on, kui palju vajalikku on Sul tarvis endaga kaasa võtta? Sellest oleneb, kas ja milliseid pakiraame ja korve vaja läheb. Kui on vaja tihti käia läbi toiupoest, siis ilma pakiraamideta ega korvideta ei saa.

Enamlevinud pakiraamid kinnitatakse tagaratta kohale, kuid on ka esiratta kohale kinnitatavaid pakiraame. Need sobivad siis, kui on vaja näiteks lisakohta, kuhu oma asju panna. Ka pakiraame valmistatakse erinevas stiilis, näiteks retro stiilis esipakiraam sobib vintage ratastele suurepäraselt. Mõnel on ka rihmad olemas vajaliku turvaliseks kinnitamiseks.

Korve on samuti nii lenksu külge kui pakiraamile, püsivalt kinniseid kui ka eemaldatavaid, mida saab endaga kaasa võtta. Eemaldatavatel korvidel on ka sang, mis teeb asjade kandmise väga mugavaks. Väga hästi sobivad naiste linnaratastele.

Lisaks korvidele on olemas ka jalgrattakotid, mis on mõneti isegi paremad, sest need on tavaliselt veekindlast riidest – nii ei ole ohtu, et vett kartvad esemed hoovihma kätte jäädes läbi vettivad. Kel on palju varandust kaasas kanda, sellele sobiks kahepoolne hästi mahukas veekindel pakiraamikott. Kõik rattakotid ei ole suured, kohmakad ja musta värvi. Leidub ka väga elegantseid, daamidele sobivaid käekotte, mis on rattale kinnitatavad ja ei meenuta sugugi rohmakat jalgrattakotti. Siiski – kõik ei ole käekotikandjad. Ka neile on mõeldud ja on olemas rattale kinnitatavad seljakotid.

Jalgrattatuledest ei saa üle ega ümber. Linnas on väga oluline teha end nähtavaks ka kõigile teistele liiklejatele. Tuled peaksid rattal olema aasta läbi, sest isegi südasuve õhtud on piisavalt hämarad. Patareidega tulede korral võiks kaasas olla tagavarapatareid igaks juhuks, sest neil on komme saada tühjaks just siis, kui neid kõige rohkem vaja on (ehk igal ajal on vaja). Akuga taaslaetavate tulede puhul seda ohtu ei ole, juhul kui neid regulaarselt laadida enne kui tühjaks saavad. Paljudel laetavatel tuledel on ka aku tühjenemise indikaator, mis annab aegsasti märku. Dünamotuli ei vaja patareisid ega akut, vaid töötab nii kaua kui sõidad.

Ka tulede valik on üsna lai, kust igaüks leiab endale vajaliku ja meeldiva. Retrostiilis jalgratta esituli sobib hästi vintage stiilis jalgratastele. Tavaliselt piisab linnas liiklemiseks ka väikestest tuledest, kuid kellel vaja võimsamat esituld, ei jää ka ilma.

Kindlasti on vaja mõelda ka sellele, kus ratast hoida. Ilma rattalukuta ei ole võimalik tänapäeval suuremas linnas ringi käia. Tihti soovitatakse koguni kahte lukku kasutada, üks tugevam ja teine nõrgem, lisalukuks. Velomarketis on pakkuda nii lülilukke, kettlukke, raamilukke, trosslukke jm. Lukkude kohta saad lähemalt lugeda meie blogipostitusest “Ma ju ostsin luku, miks mu ratas ära varastati?”.

Kui ratas on turvaliselt pargitud, võiks ratta ka muutliku ilma eest kaitsta. On olemas nii veekindlaid sadulakatteid kui ka selliseid, mida saab üle terve ratta tõmmata. Nii ei saa ei vihm, tolm ega isegi lumi rattale ligi. Naisteratastele on olemas ka seelikukaitse, mis käib tagaratta külge. See hoiab ära seelikusaba määrdumise ja hoidku selle eest – seeliku kodarate vahele jäämise. Kui tarvis, saab alati ka sadula ära vahetada. Mõni tahab sportlikku ning jäika, mõni suurt ja pehmet. Jalgrattakellad on väga hea viis anda endast märku teistele liiklejatele. Kellade valik on ka lai – on väikseid minimalistlikke ja suuremaid, rattale lausa ehteks.

NÄPUNÄITEID LINNAS SÕITMISEKS.

Kui õige ratas ja õige varustus on pika uurimistöö ja analüüsi tulemusena lõpuks käes, jääb üle ainult ratta selga hüpata ja hoog sisse vändata. Kuid nüüd alles õige leiklus algab. Linnas liiklemisel on oma ohud ja on kasulik mõnda nippi juba eelnevalt teada.

Linnas liiklemisel ei kehti alati reegel, et kõige lühem tee viib kiiremini kohale. Tihti pole see ka mitte kõige turvalisem tee. Vali endale kindlasti ohutum marsruut, sest seal on sõit sujuv ja ühtlane ja ajavõit võib olla isegi suurem.

Siiski tuleb ette, et peab sõitma ka autoteel. Autoteel enda manöövritest antakse teada käemärkidega/viibetega. Oluline on teha enda kavatsused teistele selgeks, luues selleks ka silmside, sest siis on aru saada, kas teine on Sind märganud ja arvestab Sinuga. Kui silmsidet pole loodud, siis alati arvesta võimalusega, et Sind ei ole märgatud ja käitu vastavalt.

Kui teised on Sinu kavatsustest aru saanud ja teed andud, siis hea komme on alati tänada kas väikse käeviipe või noogutsega. Häid kombeid ei saa kunagi liiga palju olla. Kui tekibki mõni konfliktsem hetk kellegagi, siis parim teguviis on jääda ise rahulikuks ja sel minna lasta. Pole tarvis laskuda mõttetusse vaidlusesse kellegagi, kes Sind niikuinii kuulata ei taha. Ära ise enda tuju ja päeva veelgi rohkem riku.

Autoteel sõites pane tähele, et Sa ei jääks pimenurkadesse, kus autojuhile märkamatuks jääd. Just suurte autode – veoautode, busside jne – lähedal on väga kerge jääda sinna, kuhu peegliga näha ei saa ja kuna tavaliselt kedagi sellistes kohtades autoteel ei ole, ei oskagi iga juht alati ootamatustega arvestada. Kõige rohkem satud sellistesse olukordadesse just pööretel ja ristmikel. Kui võimalik, siis hoia juhi poolele, nii näeb juht Sind kõige paremini. Üks asi, mida veel tähele panna tee ääres ja parkivate autode juures – keegi võib autoukse ootamatult lahti teha. Parem on, kui hoiad sellistest kohtadest eemal või siis sõida tõesti aeglaselt, et kokkupõrke korral oleks kahju kõigile võimalikult väike.

Velomarketi meeskond soovib Sulle ilusat suve lõppu ja kui oma kodu- ja töömarsruudil märkad ka teisi regulaarseid rattureid, võid ka neid teel viisakalt tervitada väikse peanoogutusega. Ratturid hoiavad ikka ühte!